Unistus ERMi oma majast tikub taas liiva jooksma

Krista Aru, kui suur tagasilöök on teie meelest Euroopa Komisjon viivitamine  ERMi rahastamisotsusega ja lisaselgituste küsimine?

Ausalt öeldes see ikka tagasilöök on. Me lootsime, et saame jaanipäevaks lõppotsuse ja et saame minna pärast seda ehitushankega uuele ringile, korrigeerides projekti.

Me juba vaatame üle kohti, kust võib saada kokkuhoidu. Parklate katendeid näiteks. Suure projekti puhul ikka leiab neid kohti, mida saab teha odavamaks arhitektuuri muutmata.

Olime väga sellel lainel, et saame lõppotsuse, raha on käes ja saame kindla tundega minna edasi.
Nüüd hakkame uuesti kommenteerima ja vastama, kas meil õnnestub maja ehitada nii, et sel oleks turismimeetmesse sobivam vorm.

Mis on need suurimad tõstatatud probleemid?

On välja toodud mitu tõsist probleemi. Et sellise mahu juures, nagu see maja on, ja sellise sisu juures, nagu maja on – seal on ju hoidlad, säilitus- ja konserveerimiskeskused –, ei ole see maja piisavalt turismiobjekt, et seda rahastada turismiobjektina.

Näituseruumid on muidugi suunatud turistidele ja avalikkusele.

Kas see võib tähendada, et oleme raha lootnud kohast, kust seda saada ei saagi?

Vaat seda ei oska mina täpselt öelda. Tegelikkuses on Eestis sõnastatud vabariigi valitsuse määrus, kus on nimetatud «turismi- ja kultuuriobjektid».

Kui meie tähelepanu juhitakse sellele, et selles uues majas on liiga palju kultuuri ja teadust, siis mina olen nõutu. Minu meelest kultuur ja turism käivadki kokku.

Mina ei oska siin nii suurt vahet teha ja ma ei näe vastuolu.

Vastuolu on sügavam. Selline maja, nagu meie tahame, kus on koos hoidlad, säilitamine ja konserveerimine, on riigi kultuuripärandi küsimus. Näitused ja pedagoogilised tunnid on ühe katuse alla mahutatud. Seda ei taheta hästi mahutada turismimeetme alla. See on tõsine probleem.

Et siis hinna küsimus ja et see maja ei ole piisavalt turismiobjekt?

Jah. Ja kolmas suur teema on, kas regionaalpoliitiliselt ikkagi annab selle suure ja kalli maja ehitamine Raadile – no see on suur ja kallis maja – sotsiaalmajanduslikult nii suurt efekti, kui loodetakse.

Kahtluse põhjus on halvenenud majanduskeskkond, mis  vähendab turistide liikumist ja sunnib inimesi üldse tõsisemalt mõtlema oma raha kasutamisel.

Kas olete tänasel päeval veendunud, et suudate kahtlused kummutada?

Ma ei ole tänasel päeval veendunud enam mitte milleski. Ma tahaksin väga uskuda, et Eesti Rahva Muuseum saab ehitatud, aga ma ei julge anda ühtegi tähtaega ega kindlat lubadust.

Kas peate võimalikuks, et töö, mis on tehtud Raadile selle projekti järgi muuseumi ehitamiseks, lähebki vett vedama?

Muidugi on võimalik. Ma olen tõesti mõelnud, et kas see on nüüd viies kord, kus tuleb öelda, et üritasime, aga kukkus välja nagu varasematel kordadel. Ma ei saa seda eitada, muidugi on see võimalus olemas.

Praegu veel te kindlasti ei viska püssi põõsasse, aga mingil hetkel võib-olla tulebki tunnistada, et nii ta läks. Kui kaugel me sellest punktist oleme?

Nüüd me koostame vastused ära, aga ega kauem kui see üks vastuste voor enam aega ei lähe.
Ega Eesti Rahva Muuseumist ikka sellisel kujul turismiatraktsiooni ei tee. See üks voor veel käib ja kui meie vastused ei ole veenvad, tulebki öelda, et sellisel kujul euroraha taotlus läbi ei lähe.

Mis siis saab?

Seda ei saa mina otsustada. Tegu pole eraobjektiga. Ega muuseum ei saa kunagi öelda seda, et ERMile ei ole maja vaja.

Siis peab tõsiselt olukorda hindama ja see, mis edasi, on valitsuse ja riigikogu otsus.

Julgemad poliitikud on öelnud, et see maja ehitatakse valmis igal juhul, aga on selge, et Eesti riigi rahast sellise hoone ehitamine võib olla üle jõu käiv, kui Euroopa raha appi ei tule.

Kardan küll, et eelarve on liiga suur ja riigi rahakotile oleks see liiga ränk koorem.

Kas võib õigus olla nendel, kes ütlevad, et protsess on juba selles etapis, kus lastakse see «Unistuste välja» projekt loomulikku surma surra?

Jutte on mitmesuguseid. Võib-olla tõesti.

Meeleolu on minoorne, kuid praegu te töötate ikkagi selle nimel, et see hoone tuleks, ja töö käib ju mitmel rindel.

Praegu töötab ehitusprojektiga Eesti Rahva Muuseumi sihtasutus ja insenerid selle juures.
Ja muidugi arhitektid. Nad püüavad viia ehitushinna tagasihoidlikumaks.

Me oleme ehituse hinnaks kavandanud 37 miljonit eurot, kuid hankel oli odavaim pakutud hind 51 miljonit eurot. Püüame ka hanke osadeks jagada nii, et maja oleks üks hange, ümbritsev ala ja parklad oleksid eraldi hankeobjektid. Arhitektuurilisi muudatusi ei taha me väga teha, muidu kaotaks maja oma maamärgilise tähenduse.

Muuseum töötab edasi püsinäituste ettevalmistamiseks. Näitused on kontseptuaalselt väga huvitavad.

Püüame töist meeleolu hoida. Töötame edasi.