Kaks kuud on Tartu Postimehes käinud korralik arutelu, kas ja kuidas taashoonestada Ülejõe pargiala Emajõe ja Narva maantee vahel Võidu sillast Oeconomicumini. Linnaarhitekt Tiit Silla ja tehnikaülikooli maastikuarhitektuuri tudengi Martin McLeani ideest lähtuvas arutelus on sõna võtnud arhitektid, linnageograaf, regionaalarengu analüütik, kunstiajaloolane, emeriitprofessor, linnaplaneerija ja mitmed linnakodanikud. Oma arvamust said väljendada ka kõik linnavolinikud.
Et seda arutelu veel kord meelde tuletada – mitte lasta meelest minna! –, olgu siinkohal avaldatud artiklitest välja nopitud põnevamad, vaidlushimulisemad ja muidu vahvad mõttekäigud. Valiku neist tegi Vahur Kalmre.
-------------------------------------------------------------------
Tiit Sild
Linnaarhitekt:
Hoonestuskavaga tegime ettepaneku läheneda kesklinna piirkonna probleemidele kompleksselt. Kunagi hoonestatud pargiala hoonestamisele me alternatiivi ei leidnud. Natuke arusaamatu lausega «Avalikku ruumi hoonemassidest välja lõigates» pidasime silmas vaatesihte hoonetele ja vanalinnale, liikumiskoridore planeerides vajadust suunata inimeste sammud Emajõe äärde. Holmi hoonestuskava ei tee kompromisse tiheda kesklinna ja linnalise aktiivsuse arvelt, samas keskendub oluline osa sellest haljastuse ja avaliku ruumi kujundamisele.
Hoonestuskavas nähakse Emajõe äärde treppe, vaateplatvorme ja kaid, millega rõhutatakse vaateid Emajõe-äärsetele väärtustele. Emajõe paremkallas on antud ujuvmajadele, restoranidele, klubidele ja aktiivsetele linnaelanikele, kes on huvitatud jõe potentsiaali ärakasutamisest. (TPM 3.5)
Kadri Leetmaa
Linnageograaf:
Selle asemel, et võtta kesklinna planeerimisel võrdlusperioodiks ajalõik minevikust, kui Emajõe vasakkallas oli hoonestatud, peaks vaatama tulevikku.
Tartu kesklinnas ei saa kunagi olema sellist arengusurvet, et aktiivne linnamelu laiuks promenaadina kahel pool jõge, vanalinnas ja Raekoja platsil, ulatuks üles Toomemäele, täidaks tänavad suminaga Ahhaa keskusest Zavoodini (Laia tänavani), ühendaks Vanemuise kultuuri- ja kergliiklustänavana ülikooli kaks kampust või kesklinna ja raudteejaama ning jõuaks veel ka kesklinna hoonete katuseterrassidelegi (nagu linnaarhitekt visioneerib).
Sirkli ja malli asemel peaks kätte võtma käärid ning pakkuma välja selged valikud: kui tahame kesklinnas aeg-ajalt ka mõnda inimest kohata, tuleb kesklinnana arendatav ala väiksemaks lõigata.
Sealjuures on üks valikuid see, kas aktiivne kesklinnamelu peaks ulatuma ka teisele poole jõge. Väga paljudes linnades on jõgi linna kesktelg, kuid praegune alternatiivide võrdlemine ei veena mind, et Narva maantee ja jõe vaheline park tuleks tihedalt hoonestada. (TPM 5.5)
Margit Mutso
Arhitekt:
Esimese harjutusena katsetaksin aga palju radikaalsemaid lahendusi, kui Tiit Sild seda teeb: majad terrassidega jõe äärde välja, konsoolid vee kohale, võib-olla koguni üle vee ühendamaks sillana kahte kallast? Ajaloolise kvartalistruktuuri säilitamine on üks võimalustest ja mitte paha, aga kui selline jõuline idee on juba välja paisatud, võiks läbi mängida kõik võimalikud variandid. /.../
On siia ikka vaja nii võimsat volüümi, nagu praeguses lahenduses on pakutud? Kas tartlasele meeldib elada suurlinlikus hoones, parkida maa all ja sõita koduukseni liftiga? Mulle tundub, et Tartu väärtus on pigem inimmõõtmelises mastaabis ja võidujooks Tallinna kesklinna arendusega ei pruugi end ära tasuda. (TPM 9.5)
Ilona Merzin
Arhitekt:
Sõjaeelse ja tänapäeva hoonestuse iseloomu kõrvutav ja sünteesitud analüüs toob selgelt välja, et Tartu kesklinn siin- ja sealpool Emajõge moodustas omal ajal erinevalt praegusest terviku. Hoonestatud ja aktiivses kasutuses alad olid nii funktsionaalselt kui ka visuaalselt jõega seotud. (TPM 10.5)
Helmi Sakkov
Arhitekt:
Vaadates Tiit Silla ja Martin McLeani visiooni Ülejõe pargialade taashoonestusest, on esimene mõte, et näen jalakäija õudusunenägu. Pargiala on vallutanud majad, mis teeksid au Moskva-suurusele linnale oma võimsa «razmahhiga».
Ilus Atlantise põhjapoolne fassaad on venitatud kilomeetripikkuseks, nii et sellestki saab jalakäija õudukas. /.../
Tiit Silla planeeringus on ilus idee: praeguste ja kunagiste tänavatrasside pikendamine jõe suunas. Kui nendes kohtades suunata uute kvartalite elanike autod maa alla parklasse, tagades pargis ohutuse ja vaikuse, võiks sellest ideest ja pargist veel asjagi saada. /.../
Tartul on eriline kesklinn, kus tänav ei olegi otse jõe kaldal. See annab suurepärase võimaluse uhke kaldapromenaadi ehitamiseks parki ja vee äärde. Promenaadi peavad kindlasti ääristama allee, skulptuurid, arhitektuursed väikevormid ja lilled. Promenaad võiks olla koht, mille pärast tullakse Tartut vaatama. (TPM 17.5)
Veiko Sepp
Regionaalarengu analüütik:
Nii kummaline, kui see rohelusse uppuvas Tartus ka ei ole, on Ülejõe park meil kesklinna ainus avatud park, mis pakub võimalusi üsna privaatselt avalikus linnaruumis lihtsalt murule maha istuda, seltskondlikult aega viita, ühiselt treeninguharjutusi teha või palli mängida. /.../
Kõik see ei tähenda, et arhitektidel ja arendajatel ei oleks Emajõe kallastel kesklinnas midagi teha. Holmi kvartal praegusel kujul ei ole rahulik park ega ka kihav linnaruum. Võtmetähtsusega on Raatuse tänava väljaarendamine, mis võiks olla Holmi kvartali poolsel küljel piiratud 3-4-korruseliste hoonetega, samas mitte liialt jõekaldale peale surutud. Poolperimetraalne hoonefront võiks jätkuda ka Narva maanteel kuni Võidu sillani. Siis saab sinna ka perearstikeskuse ehitada, mis ju oligi kogu selle visioneerimise algajend. (TPM 18.5)
Toivo Kabanen
Linnavolinik, Reformierakond:
Pooldan Emajõe vasakkalda hoonestamist. (Vastates küsimusele, kas Ülejõe pargid tuleks Emajõe vasakkaldal taashoonestada, TPM 20.5)
Peeter Tulviste
Linnavolinik, IRL
Ei. (Vastates küsimusele, kas Ülejõe pargid tuleks Emajõe vasakkaldal taashoonestada, TPM 20.5)
Enriko Talvistu
Kunstiajaloolane:
Juba teist korda olen sunnitud esitama kahtluse, ega asi ole suhteliselt odava hinnaga kättesaadavas reformimata riigimaas jõeäärsel haljasalal. Palju raskem oleks eraomanikust kinnisvaraarendajal jahtida erakrunte Fortuuna kvartalis, küll aga võib leida toetust Reformierakonna ja IRLi koalitsioonist.
Linnavalitsus, sõltumata koalitsiooni liikmetest, on aga küll nii vaene, et kannatada välja võrdlus 17. sajandi sõdadest laastatud Tarto liinaga. Me ei saa paigutatud pinkegi jõe äärde, rääkimata lillede istutamisest või hekkide pügamisest.
Tartus justkui puuduksid oskused ja võimalused pargiarhitektuuri viljelemiseks, nii et Ülejõe pargiala muruplatsid ei oleks üksnes tudengitele peesitamiseks, vaid seal oleks midagi ka rulasõitjatele, emadele, mõni purskkaev või lihtsalt ala Narva maanteest eraldav põõsastik müratõkkena.
Linna- või reformimata riigimaa turule paiskamise asemel tuleks mõelda pigem sellele, kes seda maad asustama hakkavad. Linnaarhitekti pakutud äri-büroo-elamishooned on vaid laisa mõtlemise tagajärg. (TPM 23.5)
Andres-Teet Merisalu
Ülejõe elanik:
Vähemasti on nüüd esitatud selge ja argumenteeritud, terviklik tulevikuvisioon. Pakutud lahendustega võib üldiselt nõustuda.
Kolmnurksete vanalinnavaadetega väljakute-haljasalade tänavaotstele tekitamise idee on väga hea. Kiiduväärt on alaloolise Holmi tänava taasrajamine. Samuti on tervitatav, et linnaarhitekt võtab jälle suunda endise kaubahoovi kvartali taashoonestamisele pärast seda, kui Laine Jänes tühistas endise linnaarhitekti Martti Preemi koostatud planeeringu.
Paraku on Tiit Sild paadunud modernist, kes ei taha tunnistada mingisugustki ajaloolise substantsi taastamist. Tema seisukoht, et ajalooline rekonstrueerimine tähendaks justkui ainult kitši, on tänapäeva Euroopas aegunud. Purustatud linnu ei saa ainult jäigast modernismist lähtudes üles ehitada. (TPM 25.5)
Ilmar Pihlak
Tehnikaülikooli emeriitprofessor:
Rahuldavas seisus pargi likvideerimine enne mahajäetud agulihoonetega Raatuse-Fortuuna kvartali hoonestamist ei kiirenda linna üldilme parandamist. Park ei lakka olemast praeguste puude kängumisega.
Manhattani keskel paiknev 3,6 ruutkilomeetri suurune multifunktsionaalne Central Park rajati 1857. aastal, kuid on tänu uuendustöödele tänapäevalgi heas konditsioonis. (TPM 31.5)
Indrek Ranniku
Tartu linnavalitsuse planeeringuteenistuse juhataja:
Jõe ääre hoonestamisel peame arvestama, et veekogude kallaste kasutamine on n-ö rahvuslik rikkus, mis peab olema tagatud võimalikult paljudele ühiskonnaliikmetele, sõltumata nende sissetulekust või muust näitajast.
Kuni meil pole hoonestatud jäätmaad ja olemasoleva hoonestuskeskkonna sees olevad alad (nt Magasini hoonefront), ei ole meil mingit põhjust praegusel ajal minna korrastatud keskkonna, kõnealusel juhul haljasalade kallale. Muidu käituksime nagu üks tegelane Tammsaare jutus «Poiss ja liblikas». (TPM 13.6)