Kalju Leib: sõjajärgne aukohus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ernst Kollomi puugravüür 1938. aastast «Vaade Kivisillalt».
Ernst Kollomi puugravüür 1938. aastast «Vaade Kivisillalt». Foto: TPM

Mäletan lapsepõlvest taastamistöid, mis olid pandud ka minu vanematele ning neid jagus veel mullegi algkooli vanemates klassides.

Veel praegugi seisavad eredalt silme ees ilmatuma suurte tähtedega Ülikooli 1 (tänapäevane tänava nimetus ja numeratsioon) otsaseintele kirjutatu: mis sina oled teinud Tartu taastamiseks? tartlane, sinu aukohus nõukogude kodumaa ees on Tartu kiire taastamine!

Taastamine seisnes peamiselt põlenud hoonete varemete tasandamises.

Suure panuse andsid sõjajärgses ülesehitustöös saksa sõjavangid. Suure hoobi ja märkimisväärse vaakumi tekitas riikidevahelise kokkuleppe tulemusena toimunud sõjavangide vabastamine. Sellest omakorda said hävitava hoobi algul püsti jäetud, aga ka arhitektuuriväärtust omanud hoonete taastamiskõlblikud varemed (müürid).

Käisin suure huviga vaatamas, kuidas köitega mitmekümnete inimeste jõul tõmmati maha väärtuslike hoonete tugevad kivimüürid, mis köitega tõmbamisel õõtsusid kui paberilehed. Toona langes sama saatuse osaliseks ka taastatavate hoonete nimekirja jäetud võõrastemaja Jakori kauni arhitektuuriga müürid ning kümned, kümned teised.

Selle arulageda tegevuse tagajärjel tekkisid linnas veelgi suuremad, lagedad haljasalad, nende hulgas ka vaadeldav Emajõe vasakkalda roheala, millest tänaseks on saanud arvestatav kõrghaljastusega park.

Toona võisid ladvikusse kuulunud linnaisad rinna ette lüüa: sõjahaavade likvideerimise plaan on täidetud.

Tartu laastamine

Tartu kiire taastamine oli ellu viidud suurel määral laastamisega. Meie aukohus tänapäeval on talitada targalt, et mitte mõtlematult tegutsedes ei hävitaks seda, mida me praegu kasutame ja mis on vajalik ka tulevikus.

Ülejõe pargiala hoonestamise (olgu taashoonestamise) kavandatav arutlus on tähtis igale tartlasele, sellest ei saa kõrvale jääda keegi, kes valutab südant oma kodulinna saatuse pärast. Linnaarhitekt Tiit Silla ja maastikuarhitekt Martin McLeani väljapakutud kava Emajõe vasakkalda taashoonestamiseks on minu arvates üsna toores, julgeks väita, arulage. Tundub, nagu ei olekski tegu Tartuga.

Õnneks puudub sellel ellurakendamise ajaline mõõde. 20–30 aasta pärast või hiljem, siis, kui linnas ei ole enam tühermaid, vabu ehituskrunte, ei oleks paanikaks põhjust. Linnaarhitekti visioon ongi vaadata lähemasse ja kaugemasse tulevikku.

Ma ei pea end pädevaks arhitektide loometöö kujutlustes, kuid teise põlvkonna tartlasena julgen väita, et vaadeldavale alale kavandatu võib olla küll arhitektuurilise lahenduse poolest hea ja põnev, meenutades oma teravnurksustega fortifikatsiooniehitisi (Ilmar Pihlak, TPM 31.5). Lisaksin omalt poolt, et massiivsuse ja teravnurksusega meenutavad need vaat et Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi Pentagoni.

Siinkohal on kohane meenutada, mis teeb Tartust Tartu: just see, et meie linnas ei ole selliseid hooneid, ja hoidku taevas, et ka ei tuleks.

Sama lehenumbri kirjutises märkis Ilmar Pihlak: Raatuse tänava sihil võiks olla mõni endisaegset tänavaruumi markeeriv hoone. Avaldan arvamust, et selleks sobib suurepäraselt Andres-Teet Merisalu väljapakutud endise hotelli Bellevue taasehitamise kavatsus (TPM 25.5).

See looks küll pretsedendi, kauni pretsedendi, sellega lööksime enam kui kaks kärbest ühe hoobiga. Nii toimides tooksime lähemale aja, kui Kaarsild on amortiseerumas, et ehitada sellele kohale Kivisilla-lähedase kivist silla. Taaspüstitatud hotell Bellevue (tõeline šedööver) koos kivist sillaga ja Raekoja platsiga moodustaksid ühtse terviku.

Kivist sild

Miks ma nimetan võimalikku taasehitatavat Kivisilda kivist sillaks?

Aga seetõttu, et Kivisilla taastamine endisel kujul on nonsenss. Kui taaspüstitamisel järgida asjatundjate nõuandeid: vees olevad kandesambad rajada veevoolu suhtes nooljamad (saledamad), jätta laevade läbisõidu ava laiem, nihutada silla peal olevate kaarjate avadega dekoratiivmüüre sillal olevate laienditega orvadeni, mis looks võimaluse läbisõiduavade laiendamiseks.

Loomulikult saaks sild ehitatud raudbetoonist ja kaetud graniitplaatidega. Aga kas me saame siis öelda, et taastasime Kivisilla. Tulemuseks oleks, et me saaksime Kivisilla sugemetega kivist silla.

Kahjutundega peab nentima, et nn Holmi tänava ala detailplaneering on kinnitatud ja sinna ei saa sisse lülitada sellel kaldapealsel asunud teise arhitektuuripärli, võõrastemaja Jakori taaspüstitamist otse murukamara all olevatele alusmüüridele.

Julgen arvata, et see lahendaks ka perearstikeskuse probleemi, millest õigupoolest see kohutav planeering alguse saigi. Tõsi, see looks, õigemini laiendaks, varem nimetatud pretsedenti. Need kaks taaspüstitatavat hoonet kaunistaks Emajõe vasakkallast Võidu silla ja Kaarsilla kaldapealsel.

Ma ei leia mingit põhjust Atlantise lammutamiseks, olgugi et teda on ümberehitamisega inetumaks muudetud. Need viimati nimetatud kolm hoonet ei nõua, et tõtataks ummisjalu parki täis ehitama. Ikka tasa ja targu.

Demonteeritud ja Marja tänava otsa juurde ladustatud terassilla Holmi ja Uueturu tänava vahele paigaldamise sobivuse üle ei tahaks ma sõna võtta, kuna ei tea, kas kivist sild tuleb.

Teineteisele suhteliselt lähestikku asuvatel sildadel võib tekkida sajanditevaheline sobimatus, olgugi et kunstlikult tekitatud. Küll aga olen selles veendunud, et täna (laiemas tähenduses) on sellele kohale kergliiklussilda vaja.

Liiga lage park

Tagasi Emajõe vasakkalda pargi juurde. Park on minu arvates kohati liiga lage, asjatundjad peaksid ütlema, mida teha: istutada mõned puud, põõsad või rajada lagedale kohale hädavajalik mänguväljak (üsna kohe).

Võiks muidugi olla kohvi, suupistete ja karastusjookide müügikoht. See võiks olla üsna praeguse jalakäijate silla läheduses Tammsaare pargi küljel, pisut küll Narva maantee poole tagasiastega kõnniteest.

Paviljoni ja jalakäijate tee vahele oleks lauad-toolid suviseks välikohviku tarbeks. Ka see võiks üsna kohe teoks saada, tõenäoliselt järgmise aasta suve alguseks. Pargi kaugemas osas, Väikese põiguni lõpetaks Oeconomicumi kvartali ehitusega. Ja muud ei teeks midagi.

Samal teemal: kesklinna planeerimine ja Holmi pargiala hoonestamine, TPM 12.1, 17.1, 18.1, 25.1, 16.3, 5.4, 18.4, 27.4, 3.5, 5.5, 10.5, 17.5, 20.5, 23.5, 25.5, 13.6.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles