/nginx/o/2011/06/21/639742t1h5776.jpg)
Maila ja Mart Polakese rajatud aed sattus kauni kodu konkursile tänu ühele linnakodanikule, kes käis iga päev mööda Lehe tänavat ning võttis vaevaks linnavalitsusse helistada ja öelda, et midagi nii ilusat ei ole ta enne näinud.
Perenaine räägib puudega ja aed muudkui edeneb
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
22. juuni 2011, 10:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jutt käib 900-ruutmeetrisest kinnistust Tartus aadressil Lehe 12, mis on nüüd osutunud ka üheks tiitli «Kaunis Eesti kodu» saajaks.
Maila Polakene töötab pangas klienditeenindajana ja Mart Polakene on tennisetreener, neil on poeg Henri ja tütar Stella-Mirell ning oma uude koju kolisid nad 2006. aastal.
«Maja ümber oli lage maa, millele arendaja oli küll lubanud rajada muru, kuid ega see muru siin kasvanud küll,» meenutas Maila Polakene alguste algust.
Edasi rääkis ta, kuidas iga põõsa ja puukese istutamine nõudnud suurt vaeva, sest niipea, kui keegi labida maasse lõi, põrkas see vastu kivi või lihtsalt ehitusprahti täis pinnast, millega nende krundialust maad ilmselt oli täidetud.
Tiik pidi tulema
Ja ikkagi seisis Maila Polakene terrassil, vaatas enda ees olevat ristkülikukujulist maalapikest ja unistas, mis seal kõik olla võiks, kui sellest sünniks aed.
«Mu mees vaatas siis omakorda mind ja sai vist juba mu kehahoiakust aru, mida ma tahan, ning muudkui kaevas,» räägib Maila Polakene, kiites kaasat, kes kõik ta soovid ja meelemuutused kõigil neil aastatel ilusti ära on kannatanud.
Tiik pidi krundil olema, see oli Maila Polakese meelest kindel, sest taimed vajavad kastmiseks pehmet vett. Tiigi kaevamisest tekkis hulga pinnast, millega sai maapinda aia äärtest natuke tõsta, et rajada tõusva reljeefiga kiviktaimla.
Tiigi keskele sündis muidugi purskkaev.
Maila Polakene lisab, et kõik ei ole kaugeltki valmis, sest näiteks hariliku jalaka leinavormi alla tahab ta paigutada pingi ja puule kinnitada LED-valgustid, mis teeksid jalaka vaadeldavaks ka pimedal ajal.
Naine ütleb, et kõige rohkem on teda õpetanud elu. Näiteks viirpuud istutas ta ümber kolm korda, enne kui see ilusti edenema hakkas. «Nüüd on ta seal aianurgas mättal otsekui aukohal ja see näib talle meeldivat,» sõnab perenaine rõõmsalt.
Jutt kirsipuuga
Kaua aega muretses Maila Polakene ka ühe kirsipuu pärast, kes ühelgi kevadel õitseda ei tahtnud.
«Ma kurtsin seda muret isegi oma massöörile. Tema siis küsis, et kas ma kirsipuuga rääkinud olen. Mina maigutasin suud, aga vastasin, et olgu,» meenutab Maila Polakene. «Õhtul passisin peale, et naabreid aias poleks, ja läksingi puuga rääkima. Ütlesin, et palun – ma ostsin su ikkagi sellepärast, et sa õitseksid... Muidu ma ei usugi, et sa kirss oled.»
Tänavu kevadel lõi kirss õitsele.
Maila Polakene ei tea, kust ta oma aiaarmastuse ja hea käe on saanud. Lapsepõlve veetis ta kortermajas, aga mäletab, et juba siis unistas, et tal oleks peenar, kus võiks kasvatada lilli.
Tänavuse kauni Eesti kodu võistluse hindamiskomisjoni liige ja Tartu linna spetsialist-dendroloog Kaire Zimmer ütles, et Lehe 12 aed hakkas temale silma isikupärase õhustiku tõttu, mille keskelt ei olekski tahtnud lahkuda. Ka sellega, et kõik oli omakäeliselt, aga väga hea maitsega kujundatud.
Zimmeri sõnul käis hindamiskomisjon vaatamas kümmet kinnistut ning kauni Eesti kodu tiitel anti Tartus veel kolmele aiale: Tamme puiestee 79, Tüürimehe 3 ja Kiigemäe 4. «Kõik nad on presidendi autasu väärt,» sõnas Zimmer.
Ilusaid kodusid valiti Tartus juba 14. korda.