Sõpruse silla remont käib Tartule üle jõu

Mureneva ja terasarmatuuri paljastava Sõpruse silla armetu seisund on taas linlaste tähelepanu äratanud, kuid ametnike sõnul katastroofi paist­mas pole ja remondiraha ka mitte.

Tartus linnamajanduse, seal­hulgas sildade eest vastutav abilinnapea Raimond Tamm vastas eile pärimise peale, et Sõpruse silla seisukorda on linn lasknud pidevalt hinnata ja kui nüüd on tulnud teateid, et betoonitükke kukub, peab laskma seda uuesti teha.

Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak lisas, et kevadel sai sild üle vaadatud, nii pealt- kui ka altpoolt.

«Allpool suuri muudatusi võrreldes eelmise aastaga me ei täheldanud ja järgmine spetsialistide hindamine on plaanis tellida järgmisel suvel. Pealmised praod liitekohtades saavad igal aastal parandatud, suuri töid tänavuses eelarves plaanis pole,» rääkis Haak.

Tamm ütles, et silla remont on nii kallis ja mahukas, et ainult linnaeelarve toel seda teha on keeruline. Seepärast on Tartu otsinud tuge nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist kui ka kaitseministeeriumist, rõhudes sellele, et rajatis on strateegiline. Ent seda raha pole saadud.

«Viimane seisukorra hindamine näitas, et otsest katastroofiohtu pole. Seetõttu pole ka ponnistatud, et veri ninast välja raha otsida,» ütles Tamm.

Haagi sõnul käib linnale ilmselt üle jõu üheaegselt kaas­rahastada Ringtee silla ehitust ja remontida Sõpruse silda. «See muidugi ei ole ametlik seisukoht,» täpsustas ta.

Sillaremondi hinna kohta ütles Haak, et üks pool (Sõpruse sild koosneb tegelikult kahest kõrvuti sillast) maksaks hinnanguliselt 1,6–1,9 miljonit eurot (25–30 miljonit krooni). Ta lisas, et seda eeldusel, et sillatalade sisepingetrossid on korras ega tule talasid vahetada. «Kui tuleb seda teha, siis on raske prognoosida, kes talad valmistab. Kahtlane, kas keegi Eestis seda teha saab, sest talad on nii pikad,» märkis Haak.