Kirjand avas eksamite karavani

Vool lõpetas kirjandi kirjutamise juba rohkem kui tund aega enne ametliku aja lõppu – sõelale jäänud teema «Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele» sujus kiiresti ja valutult ning 600–800 sõna ehk umbes neli käsitsi kirjutatud lehekülge tulid lobedalt.

Esialgu kahtles neiu kahe teema vahel, «Minu Eesti» kõlas samuti hästi. Kuna aga iga teema juurde olid pandud soovitused, millest kirjutada, ja seal oli manitud nii poliitikat kui majandust, siis langes kaalukauss esimese poole tunni jooksul lõplikult sotsiaalmeedia kasuks.

«Võib-olla natuke need isegi segasid,» rääkis Vool, et õpilastele teemasse kirjutamise lihtsustamiseks antud soovitused panid kõhklema.

Vool valmistus kirjandiks  põhjalikult: luges raamatuid ja artikleid ning ka presidendi kahe viimase aasta kõnesid. Oma töö puhul sai ta mõtteid ja tuge näiteks Tõnn Sarve raamatust «Peksta ja kallistada».

Veidi aega pärast eksamiruumist väljumist oli Vool juba energiat täis ning arvas, et hakkab alles hiljem mõtlema, mida ta õieti kirjutas.

Tulemus tuli raskelt

Pisut hiljem lõpetanud koolivend Madis Hirv oli aga väsinud ja üsna käegalöömise meeleolus. «Saaks kakskümmend punkti ära,» lootis noormees, et raskelt täis kirjutatud lehekülgedega õnnestub vähemalt eksamist läbi saada.

Teemaks valis ta Sokratese tsitaadi «Kui palju on asju, mida ma ei vaja», see tundus kõige lihtsamini kirjutatav. Min­­git pikka peamurdmist valikule ei eelnenud, alguses tehtud otsus jäi jõusse ning küpsuskirjand rääkis tarbimisest.

Kivilinna gümnaasiumi emakeeleõpetaja ja ainekomisjoni juht Urve Parveots rääkis, et kirjutatavad olid gümnaasiumitasemel õpilastele kõik teemad, kuid samas polnud ka midagi väga lihtsat. Tema kartis hoopis, et pealtnäha lihtsal teemal hakkavad noored mulli ajama.

«Õpilased kipuvad valima teema, millest nad arvavad, et  teavad väga palju,» muretses õpetaja, et sotsiaalmeediast kirjutamine võib paljudele komistuskiviks saada.

Ta ise oleks soovitanud valida kirjandusteema, sest seal on paigas kindlad raamid.

Parveots kinnitas, et kuigi õpilastele tehti soovi korral töödest koopiad, ei kavatse tema neid lugeda ega soovita ka noortel endil end sellega vaevata – teha pole enam midagi ja mis möödas, see möödas.

Järgmisel aastal teisiti

Tartus kirjutas kirjandit ka 13 õpilast, kellele kehtisid teistest pisut erinevad reeglid. Eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse infojuhi Eeva Sireli sõnul taotleti peamiselt lisaaega ja/või arvuti kasutamise luba.

Lisaks sooviti mõnele õpilasele diferentseeritud hindamist, aineõpetaja kohalolekut, lisapuhkepause ja pimeda abivahendite kasutamist.

Tavapärast kirjandit kirjutati sel kevadel viimast korda, järgmisel aastal on emakeele eksam pisut teistsugune.

Kirjand küll säilib, kuid peab olema praegusest umbes poole lühem. Lisandub aga  funktsionaalse lugemise eksam, kus teksti põhjal peab vastama küsimustele.

Teemad

• Minu Eesti
• Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele
• Ühiskonna arengu võti on haridus
• Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda. (Iiri vanasõna)
• Igal ajal on oma nägu
• «Kui palju on asju, mida ma ei vaja.» (Sokrates)
• «Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost.» (Georg Wilhelm Friedrich Hegel)
• Kultuur meis ja meie ümber
• Kuidas kirjandus on mõjutanud minu tõekspidamisi?
• «Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse.» (Theodore Parker)

Arvud
1406 noort soovis eile
• Tartus kirjandit kirjutada, neist 1322 eesti keeles ja 84 vene keeles, maakonnas olid vastavad arvud 416 ja 7.
• Kirjandit kirjutati 32 koolis, neist viis on vene õppekeelega. Ühiselt kirjutasid Tartu kunstikooli ja Elleri muusikakooli õpilased.
• Kogu maakonnas oli 214 varemlõpetanut, kes kirjandit uuesti kirjutasid.
• Eritingimustel kirjutas kirjandit 13 õpilast.
• Täpsed arvud selguvad, kui pitseeritud tööd on jõudnud eksami- ja kvalifikatsioonikeskusesse.