Hilisel ärkajal jääb porr nägemata

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mehed, kellel lindude välimääraja kahe kõrva vahel – Margus Ots (vasakul) ja Peeter Raudsepp.
Mehed, kellel lindude välimääraja kahe kõrva vahel – Margus Ots (vasakul) ja Peeter Raudsepp. Foto: Risto Mets

Ehkki varakevadisel linnuvaatlusvõistlusel pole sisemaalastel mereäärsete ornitoloogide vastu saada erilist lootust, hingas Tartu rannikuäärsetele linnadele tugevalt kuklasse.


Üllatusi siiski ei sündinud ning Tartul tuli leppida Tallinna, Haapsalu ja Kärdla järel neljanda kohaga.

Emajõelinna võistkond loendas läinud pühapäeva varahommikust kella üheni päeval väldanud võistluse käigus 41 liiki sulelisi ning pjedestaalikohast jäi lahutama kuus linnuliiki.

Huikav mees Toomel

Kokkulepitult startis ainus Tartus liikvel olnud võistkond, kuhu kuulusid ornitoloogid Margus Ots ja Peeter Raudsepp ning siinkirjutaja, Toomemäelt hommikul kell viis. Sealt seetõttu, et linnutundjad lootsid just toomkiriku varemete juures kohata seal elutsevat kodukakku.

Raudsepp vilistas nagu tõeline öökull ja kõik jäid kuulatama. Esimesena vastas vilele paraku raudteel sõitnud kaubavedur. Kuna tuul oli raudtee poolt, kostis just rongide müra linnuhäältest üle ning otsijatel oli tööd teha seda raskem.

Teine katse ning kakk vastas. Kolm kodukakule väga iseloomulikku huiget kostis Kassitoome poolt ning esimene liik sai kirja.

Edasi autosse ja Ihaste metsa. Ehk õnnestub veel keegi öistest sulelistest kätte saada. Kahjuks ei õnnestunud.

Masin käima ning Kvis­­sentali. Pimedusse mattunud Emajõe kohalt kostis kummalisi hääli. See on sõtkas, tema tüüpiline tiibade tekitatav hääl, selgitas Margus Ots.

Et Kvissentalis kuulamine rohkem tulemusi ei andnud ning pargilinde otsima minna oli veel liiga vara, viis sõit uuesti Ihastesse.

Kõrvaltkuulaja töntsid kõrvad registreerisid tuules kohisevate latvade mühas ning raudteelt ikka veel kostva müra taustal vaid väga vaikseid sirinaid. «Porr!» oli ornitoloogidel juba järgmine liik käes.

Päike hakkas tõusma ning linnuriik muutus ühtäkki väga aktiivseks ja lärmakaks. Ühes sellega sattusid hasarti ka linnuvaatlejad. Vana-Ihastes rat­­sabaasi taga jõel ujus kuus kühmnokk-luike, lisaks sinikael-parte ja jääkoskel.

Teel Annelinna lõppu Nõlvaku bussipeatuse juurde ei tulnud linnutundjail isegi autot kinni pidada, et tunda ära rohevint, musträstas, leevike ja paar liiki tihaseid. Annelinna servas laulis põõsas siisike, lendasid kajakad ja vareslased.

Edasi sai võetud suund juba Raadi kalmistule. Teel sinna tehti väike põige Eesti Rahva Muuseumi tulevase krundi äärde.

Nagu tellimise peale ründasid varesed põõsastikus puhanud kõrvukrätsu ning kakuline lendas üle tee. Ornitoloogid juubeldasid, sest lootus seda lindu kohata oli pigem teoreetiline.

Surnuaial lasi Peeter Raudsepp kuuldavale õige omapärase vile. Üsna lähedalt kostis vastus. Käes: hallpea-rähn!

Peibutusvahenditest oli vaatlejatel lubatud kasutada üksnes oma häält. Lindude laule oskab Raudsepp enda sõnul matkida umbes paarikümmet.

Tavainimese kõrvad suutsid säutsude taustal tuvastada vaid rasvatihase laulu. Kogenud ornitoloogid tegid umbes minuti jooksul kindlaks viis-kuus linnuliiki. «Nende laul peab sul olema kahe kõrva vahel, muidu sa neid ei kuulegi,» selgitas Raudsepp.

Vaatlus päädis ässaga

Emajõelt hakkas silma lauk, Kodumaja tehase tagant Tähtveres kostis pöialpoisi laulu. Retke lõpetuseks jätsid ornitoloogid magustoidu – Tartu veepuhastusjaama, kust avaneb vaade Aardla poldrile.

«Vaadelda tohib vaid linna piires, vaadeldavad võivad asuda ka väljaspool linna,» selgitas Ots võistluse reegleid.

Hoolimata heast vaatluskohast ei hakanud esialgu silma ühtegi sulelist, keda seltskond sel hommikul juba näinud polnud. Päike aga soojendas ning «röövlid» tulid lõpuks välja.

Ülenurme poolt hakkas silma taevalaotusel vaatlust pidanud hiireviu ning keskpäeva paiku, üsna ralli lõpus lehvitas Tartu vangla kohal tiibu karvasjalg-viu. Lind, keda ei õnnestunud sel päeval näha ühelgi teisel võistlusel osalenud võistkonnal.

«Äss,» kutsuvad ainsana nähtut vaatlejad ise.

Kevad on hiline ja rändlinnud alles tulemata, tõdesid asjatundjad. Otsa sõnul võinuks Tartus soojema ilmaga kohata vähemalt paarikümmet liiki sulelisi rohkem.

Sama tõdes ka ralli peakorraldaja Tarvo Valker. «Huvilised märkasid üle Eesti linde 86 liigist ehk 13 sulelise võrra vähem kui aasta varem,» ütles Valker.

Linnuralli sai alguse 2002. aastal Haapsalus ning mõni aasta hiljem otsustati teha sellest üle-eestiline võistlus. Margus Ots ning Peeter Raudsepp võtsid vaatlusest osa kolmandat korda.

Linnuvaatlus
Eesti linnadevahelise linnuvõistluse edetabel:

1. Tallinn 49 liiki
2. Haapsalu 48 liiki
3. Kärdla 47 liiki
4. Tartu 41 liiki
5. Tõrva 31 liiki
6.-7. Kuressaare 30 liiki
6.-7. Mõisaküla 30 liiki
8.-9. Lihula 29 liiki
8.-9. Otepää 29 liiki
10. Valga 28 liiki

• Linnurallil osales tänavu 14 linna. Vaatlejaid oli 60. Tartumaalt osales peale Tartu ka Kallaste linn, kus tunti ära 21 liiki linde.
• Tartus võistluse vältel tuvastatud linnud: kühmnokk-luik, sinikael-part, sõtkas, jääkoskel, hallhaigur, kanakull, hiireviu, karvasjalg-viu (pildil), lauk, kalakajakas, hõbekajakas, kodutuvi, kodukakk, kõrvukräts, hallpea-rähn, suur-kirjurähn, tamme-kirjurähn, väike-kirjurähn, punarind (pildil), musträstas, pöialpoiss, salutihane, põhjatihane, sinitihane, rasvatihane, puukoristaja, porr, pasknäär, harakas, hakk, künnivares, vares, ronk, kuldnokk, koduvarblane, põldvarblane, rohevint, siisike, urvalind, leevike ja talvike.
• Liigid, mida kohati vaid Tartus ehk ässad: karvasjalg-viu, kodukakk, punarind.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles