Inimestel kipub rahulepingu tähtsus ununema

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaan Poska
Jaan Poska Foto: arhiiv

Tartu rahuleping ehk Eesti Vabariigi algus peaks minema eestlastele märksa rohkem korda, leiab täna Tartu rahu maja juures avalikku koosolekut korraldav Rein Koch.


Kochi sõnul kehitavad paljud inimesed Tartu rahu aastapäeva üritustest möödudes vaid õlgu ja tõttavad edasi.

Vanemuise tänaval Tartu rahu maja juures aset leidev koosolek on taasiseseisvunud Eesti üks kauaaegsemaid traditsioone. Esimene rahvakogunemine oli 1988. aastal, kuid siis peatas miilits meeleavaldajad Pälsoni (praegune Pepleri) tänaval.

Sellest ajast saati on inimesed 2. veebruaril Põllumeeste Kogu, Tartu Rahvuslaste Klubi ning Tiigi seltsimaja eestvõttel ikka kokku tulnud ning nii ka seekord.

Täna astuvad Vanemuise 35 maja juures üritusel kõnega üles endised Gulagi vangid Mart Niklus ja Enn Tarto ning teisedki, kes soovivad ajaloolist päeva meenutada.

Töö lastega

Aastaid on püüdnud Tartu rahulepingu ja Vabadussõja tähtsust koolinoortele tutvustada Vabadussõja Mälestiste Hoidmise Seltsi eestvedaja Enn Voika, korraldades neile 2. veebruaril loengu.

«Vabadussõda otsast lõpuni,» kirjeldas Voika ettekannet, mille peab ajaloolane Ago Pajur südapäeval Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peamajas. Pärast seda saavad lapsed ka sõdurisuppi.

Voika hinnangul on lapsed avatud meelega ning neid huvitavad need loengud väga. «Isegi täiskasvanud tulevad pärast loengut ütlema, et nad kuulsid fakte, millest  varem midagi ei teadnud,» märkis Voika.

Üldiselt on eestlastel aga ajaloo mäletamisega kehvasti, leidis Voika. «Vanemad inimesed ikka teavad, kes oli Konstantin Päts või millal suri Laidoner, kuid nooremad pole sellest tihti kuulnudki. Just selle pärast ma neid üritusi teengi,» lisas Voika.

Arvukalt sündmusi

Tavapäraselt leiab Tartu rahu päeva ürituste hulgast teisigi sündmusi. Päev algab kell 9 pärgade asetamisega Vabadussõja monumendi juurde Pauluse kalmistul ning Tartu vabadussamba Kalevipoeg jalamile.

Kell 11 jätkub päev leitnant Julius Kuperjanovi mälestusüritusega tema haual Raadi kalmistul.

Südapäeval algab Vanemuise 35 ees kõnekoosolek ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste majas ettekandepäev koolinoortele.

Kell 14 teeb Tartu linnamuuseumis rahulepingu 91. aastapäevale ja Jaan Poska 145. sünniaastapäevale pühendatud üritusel ettekande õigusteadlane ja ajaloolane professor Peeter Järvelaid. Esitlemisele tuleb raamat «Jaan Poska. Oma ja meie ajas. Artikleid ja mälestusi».

Päeva lõpetab kontsertaktus Vanemuises kell 19.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles