Vanast võimlast võib kujuneda Tartu linnateater

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laia ja Magasini nurgal asuva punastest tellistest arhitektuurimälestisena (arhitekt Reinhold Guleke) arvele võetud maja saalis on võimelnud tudengid ja õppejõud juba pärast Esimest maailmasõda. Eile pärastlõunal ei olnud neid seal näha, sest käimas on sess.
Laia ja Magasini nurgal asuva punastest tellistest arhitektuurimälestisena (arhitekt Reinhold Guleke) arvele võetud maja saalis on võimelnud tudengid ja õppejõud juba pärast Esimest maailmasõda. Eile pärastlõunal ei olnud neid seal näha, sest käimas on sess. Foto: Margus Ansu

Tartu Uus Teater eesotsas Ivar Põlluga tunneb huvi Tartu Ülikooli spordihoone vastu, mis asub kohakuti botaanikaaia peaväravaga. Abilinnapea Jüri Sasi meelest võib sellest ideest kooruda Tartu linnateater.

Punastest tellistest spordihoone Lai 37 taga majas Genialis-tide klubi käsutusse antud ruumid on üha laienevale klubilisele tegevusele kitsaks jäänud. Ruuminappuses on ka sealsamas tegutsev Tartu Uus Teater.

Põnev plaan

Otsus Lai 37 endale saada ei sõltu Tartu Uuest Teatrist, nagu märkis Ivar Põllu, vaid on rohkem linna ja ülikooli vaheline asi. «Tartu Ülikool tahab selle hoone maha müüa,» ütles ta. «Seda teades taotleme, et hoone võiks võtta kasutusele teatrimajana.»

Põllu plaani Magasini ja Laia tänava nurga hoone ning lähema ümbrusega nimetas Tartu abilinnapea Jüri Sasi põnevaks ja kaalumisvääriliseks.

«Ma näen sellel piirkonnal hästi suurt potentsiaali,» lisas Sasi. «Lai 37 baasil võiks tekkida Tartu Uue Teatri hoone mängusaali ja proovisaaliga. Seal saaksid ka teised väiksemad teatrid väiksemale publikule mõeldud lavastusi etendada. Sisuliselt tähendab see Tartu linnateatri loomist.»

Kuid Sasi lisas, et sellest ideest ei ole linnavalitsus rääkinud veel Tartu Ülikooliga, laiemalt ei tea sellest isegi mitte kogu linnavalitsus.

«Me ei tea veel, kui kalliks läheb maksma kinnistu ja hoone ülalpidamine,» ütles ta. «Me – ülikool ja linnavalitsus – peame seda asja koos arutama. Praegu ei ole veel teada, millised on linna ja võib-olla ka kultuuriministeeriumi võimalused seda projekti toetada.»

Tartu Ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Erkki Ääremaa andmetel sai Lai 37 kinnistu Tartu Ülikooli omandiks 12. mail 1998, pärast seda, kui riik oli selle tasuta võõrandanud. Kuid võimlana kasutas akadeemiline rahvas seda juba pärast Esimest maailmasõda.

«Praegu kasutab hoonet osaliselt kehakultuuriteaduskond, osaliselt seisab see aga tühjana,» lisas Ääremaa. «Kaugemas perspektiivis ei ole seda Tartu Ülikooli põhitegevuseks tarvis.»

Ülikool otsib praegu vanale majale uut otstarvet ja on kohtunud sel teemal ka Tartu Uue Teatriga. Ülikooli hoonestuskava näeb ette, et hoonetele, mis ei ole ülikooli põhitegevuseks otseselt vajalikud, tuleks leida kas uus omanik või uus otstarve.

«Tuleb aga rõhutada, et müük on vaid üks võimalus Lai 37 hoonele uue eesmärgi leidmisel, kaalume kindlasti ka alternatiive,» lisas Ääremaa. «Esialgu käib maja seisukorra ja võimaluste täpsem hindamine, et siis edasises teha ettepanek Tartu Ülikooli nõukogule.»

Tartu Uus Teater

Tartu Uue Teatri esimene lavastus, Jevgeni Griškovetsi kirjutatud «Vene rännumehe ülestähendused» (lavastajad ja kunstnikud Ott Aardam ja Mart Aas) tuli esimest korda vaatajate ette Genialistide klubis 9. augustil 2008 ning avas ühtlasi teatri esimese hooaja.

Praegu on esietendusküpseks saamas Tartu Uue Teatri 14. lavastus – Mart Aasa «Edu» esietendub Genklubis 17. veebruaril.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles