Luulur hoidub lapsi ehmatamast

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi liige Jaan Malin oli novembris Tartu vanas vaimuhaiglas peetud interdistsiplinaarse festivali «Hullunud Tartu» A ja O.
Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi liige Jaan Malin oli novembris Tartu vanas vaimuhaiglas peetud interdistsiplinaarse festivali «Hullunud Tartu» A ja O. Foto: Margus Ansu

Jaan Malin avaldas mullu luulekogud «Veljesto 90 (100)» ja «Alati vahe» ning Luuluri nime all heliplaadi «ON», millel kõlab üle 22 minuti tema häälutusi. Millest sugenes selline loominguline viljakus?


Raamatu «Veljesto 90 (100)» kirjutasin sünnipäevakingiks – möödunud aastal möödus EYS Veljesto asutamisest 90 aastat. Valikkogu «Alati vahe» sai kokku pandud seepärast, et enda meelest olen kirjutanud piisavalt palju. Raamatus on üsna rohkesti tekste, mis pole varem ilmunud.

Plaadi andsin välja kahel põhjusel.

Esiteks oli juba kogunenud palasid, mille kirja- ja kõlapilt on erinevad, tahtsin säilitada nende tänase kõlapildi.

Teiseks, algamas oli mu esimene rohkete esinemistega suvi, kusjuures kutsujad olid küsinud, kas mul plaat on. Ja esinejanimi. Niisiis tuli tekitada mõlemad: Luulur andis välja plaadi «ON».

Kõige muu kõrval olite novembris Staadioni tänavas endises psühhoneuroloogiahaiglas peetud interdistsiplinaarse festivali «Hullunud Tartu» generaator, initsiaator ja kuraator. Kuidas jäite ise festivaliga rahule?

Festival kasvas välja soovist kokku kutsuda sõbrad ja pidada kaamoslikus Tartus maha üks särav pidu. Kuna sõpru-tuttavaid on erinevatest valdkondadest, nagu kirjandus, kunst ja muusika, siis oli tegelikult ette aimata, et pidu kasvab suuremaks festivaliks.

Nagu ikka, jään päris rahule siis, kui näen, et teisedki rahule jäävad. Head meelt tegi, et publikut jätkus tõeliselt seinast seina: pensionäridest õpilasteni, professoritest bussijuhtideni. Kaaskorraldajatega otsustasime seda ettevõtmist jätkata novembris 2011.

Mullu tegite mitu põhiliselt luulelugemisega seotud välisreisi. Kust tulek, kuhu minek?

Kodus olen olnud kuu aega, lumerohkust naudin veel vähemalt kaks kuud.

Möödunud aastal käisin Rumeenias, Austrias, Belgias, Saksamaal ja Prantsusmaal. Tänavu on plaanis Rumeenia, Prantsusmaa, Ungari, Venemaa ja Soome.

Lasteaiaringkondadest on imbunud infot, et teil on kavas 19. jaanuaril häälu­tada Tartu lastepäevakodus Triinu ja Taavi. Kas te ei karda, et väikesed kuulajad hakkavad kartma, sest te teete häälutades kohati üsna koledat häält?

Kuupäev on õige. Aga ma ei lähe häälutama, vaid osalema muusikalis-häälelis-pantomiimses kompositsioonis «ATS». Mina olen näitleja, kes ei ütle ühtki n-ö sõnaraamatusõna. Muusikat esitatakse klaveril, tšellol ja löökpillidel.

Need, kes nägid seda pala festivalil «Hullunud Tartu» täiskasvanutele esitatuna, ärgu kartku midagi hullu – laste ees hoidun valjudest häältest ja muust, mis võiks hirmutada-ehmatada. Selline käitumine on algusest peale olnud «ATSi» põhiidee.

Töid-tegemisi
• Jaan Malin (50) on avaldanud alates aastast 1990 luulekogud «Mitu ühte», «Padi südamel», «Veel», «Paraluulud», «Sulle. Juhtumata juhuluulet», «Veljesto 90 (100)» ja «Alati vahe».
• Möödunud aastal andis Jaan Malin pseudonüümi Luulur all välja häälutuste CD «ON».
• Luulelugemine viis teda mullu Rumeeniasse, Austriasse, Belgiasse, Saksamaale ja Prantsusmaale.
• Jaan Malin on kureerinud alates aastast 1994 näitusi.
• Möödunud aasta novembris oli ta endises Staadioni tänava psühhoneuroloogiahaiglas korraldatud interdistsiplinaarse festivali «Hullunud Tartu» algatajaid ja kureerija.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles