Kroonuaia silla ja lodjakoja vahelise papliallee viiemeetristeks tüveköntideks tagasilõikamise kava kogub vastuseisu ja kaks kodanikuühendust on nende puude kaitseks teinud ka linnavõimudele pöördumise.
Allee saagimine sünnitab proteste
12. jaanuar 2011, 08:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Supilinna Selts ja Eesti Roheline Liikumine haistsid ohtu paplitele siis, kui linnavalitsus määras tingimused Emajõe vasakkalda kindlustuste ning jalg- ja rattateede rajamiseks. Projekti pealkirja järgi Kroonuaia sillast Võidu sillani.
«Meile on teatavaks saanud, et nendest projekteerimistingimustest lähtuvalt kavandatakse kaldapealse papliallee võrade tagasilõikamist maapinnast 5 m kõrguselt, säilitades puudest vaid köndid,» seisab kodanikuühenduste pöördumises.
Supilinlaste poolt Mart Hiobi ja roheliste poolt Triinu Vaabi allkirja saanud tekstis leitakse, et lähtutud ei ole loodussäästlikest põhimõtetest: «Meie hinnangul on tegemist elujõus, kasvukeskkonna muutumatuna püsimise korral tõenäoliselt veel mitukümmend aastat elavate puudega, mis omavad nii esteetilist ja emotsionaalset kui loodusväärtust.»
Linn kergitab kulmu
Linnavalitsus väljendas eilsel pressikonverentsil teematõstatuse peale üllatust. «Me pole arutanudki, kergitasime kulme,» ütles abilinnapea Raimond Tamm. Nii tema kui abilinnapea Margus Hanson kinnitasid, et ei projekteerimistingimustes ega mujal pole kirjas ega otsustatud, et need puud viiemeetristeks lõigatakse.
«On olnud erinevaid arutelusid, kuid ei ole langetatud ühtegi otsust,» ütles Hanson.
Abilinnapeade seletuse järgi peab projekteerija, kelle linnavalitsus eile vähempakkumise tulemusena välja valis, pakkuma papliallee kohta lahenduse, selget ülesannet linnavalitsus sõnastanud ei ole.
Allee köndistamise jutt ei ole aga päris õhust võetud. Juba hulk aastaid on jutuks olnud, et need paplid tikuvad tormidega oksi kaotama ning midagi tuleks ette võtta. Kunagi, võimalik, et viiekümnendail või kuuekümnendail, on puid juba tagasi lõigatud, just umbes viie meetri kõrguselt.
Uute harude vahelt on aga tüved kahjustunud. Omaette katsumuseks tõotab puudele kujuneda linna soov paigutada alleele valgustus, mis paraku tähendab kaabli maasse kaevamist ja see omakorda puujuurte lõhkumist. Õhukaablil poleks pikka iga, selle tooksid langevad oksad maha. Ka sillutise remont kahjustaks puid.
Kaitsvad puud
Liisa-Lotta Kaivo lodjaseltsist ütles, et lisaks sellele, et Emajõe-äärsed paplialleed on ilusad, lõhnavad kevadel ja pakuvad varjupaika arvukatele elukatele – näiteks mitmetele nahkhiire- ja linnuliikidele –, on nende põhiülesanne juurtega kaitsetamme kinni hoida.
Peale selle märkis ta, et ei 2005. aasta jaanuaritorm ega mullune augustitorm murdnud jõe vasakkaldal ühtegi paplit. Vaid mõned oksad. «Huvitav oleks teada, millistest andmetest linnavalitsus lähtub, kui väidab need puud vanad ja ohtlikud olevat?» küsis Kaivo.
Ranna teel, otse paplite kõrval elav pensionär Aliide Vikera ütles, et tormiga kukub küll vahel oksi ja see muidugi hirmutab, kuid et temale meeldivad need paplid kõige paremini ikkagi nii, nagu need on.
Levinud on jutt, nagu oleks kõnealused puud lasknud istutada Aleksander Tõnisson, kes oli Tartu linnapea aastail 1934–1939, seda legendi kinnitas eile ka Tartu linnamuuseum.