Maalija leidis aega pühenduda perele

Šestakovi-nimelised kunstnikud on Eestis tuntud mitukümmend aastat. Põhiliselt on nad elanud ja elavad Tartus. Nii ongi praegu Tartu kunstimaja väikeses galeriis Heli Šestakova mälestusnäitus.

Väljapanek «Talvest sügiseni» annab ülevaate selle suure perekonna ühe kuulsaima nime loomingust ja selgitab veidi ka pere teiste liikmete tegemisi.

Šestakovide dünastia sai alguse ühest toredast peost kunstiinstituudis 1950. aastate lõpul, kui nooruke Heli Ploom märkas eesti rahvarõivastes Jüri Šestakovi vihtumas eesti rahvatantsu. See läks neiule nii südamesse, et lugu jätkus abiellumisega 1962. aastal.

Šestakovi pere

Perre sündis kolm last: Boris (nimi Leningradi blokaadis hukkunud vanaisa järgi), Jüri-Illimar ja Kaie. Kõigist neist on sirgunud kunstnikud, koos minia Leeloga on Šestakove kokku kuus.

Heli Šestakova õpiaastatel Tartu kunstikoolis (lõputöö juhendajaks Efraim Allsalu) ja kunstiinstituudis kujunes kõige avangardsemaks suunaks nn karm stiil. Seda näeme ka praegusel näitusel suurepäraste näidetena: «Märts», «Linnamaastik» ja «Tallinna turg» (kõik 1967).

Samuti õpiaegses maalis «Saaremaa turg» (1962) on leidlikusse kompositsiooni pikitud muhe huumor.

Üllatavalt põnev maal on päris varajane, kassi kujutav «Tsitadell» aastast 1957. Isegi Kaja Kärneri selle aja maalides ei näe nii suurt vormiüldistust.

Heli Šestakova koolikaaslased mäletavad teda andeka üliõpilasena. Jah, tõesti, ta on saanud hästi hakkama ka maalikunsti raskeima žanri – portreega. Väljapanekus on «Helle Kelk» (1983).

Aastal 1963 loodud maalis «Õitsev aed» hakkab ilmnema Šestakova loomingu suurem isikupära – lilled nende kõige lõõskavamas värvigammas. Varasemates taiestes on värvid ajastukohaselt koondunud suurematesse tasakaalustatud pindadesse, hilisemates on kompositsioon vabam.

Eriti helgelt mõjuvad suured lillekompositsioonid, mille kunstnik lõi oma surma-aastal. Ta oli teadlik oma peatsest suremisest.

Pühendatud perele

Hästi koostatud ja kujundatud näituse kõige omapärasem nurk on kunstniku pühendused oma perele, meenutused lapsepõlvest. Siin ei ole oluline suur kunstimeisterlikkus, vaid eeskätt meeleolu, siirus ja südamlikkus.

Loeme Heli Šestakova luuletusi, mida on viisistanud Valdeko Viru, ning vaatame pilte, mille pealkirjad panevad heldima: «Vanaema, helde, lahke», «Tädi Allile mõeldes», «Ma tahaksin kodus olla» jm. Maalid vastavad pealkirjadele – ilusad vanaaegsed lauanõud, fotokollaažid, hubane aianurk.

Kunstnik Heli Šestakova mälestusnäitus

• Tartu kunstimaja väikeses galeriis saab vaadata kunstnik Heli Šestakova mälestusnäitust «Talvest sügiseni».

• Heli Šestakova (Ploom) sündis 15. jaanuaril 1940 Tartus ja suri 14. oktoobril 2006 oma sünnikodus.

• Näitust saab vaadata 12. detsembrini.