Kiisu kolis Rõuge muinasmajja

Marju Himma-Kadakas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rõuge linnamäe lähedal asuv pooleli olev viikingiaegne muinasmaja jääb kile all kevadet ootama.
Rõuge linnamäe lähedal asuv pooleli olev viikingiaegne muinasmaja jääb kile all kevadet ootama. Foto: Viire Pajuste

Tartu Ülikooli arheoloogid on viimased neli kuud Rõuge linnamäele ehitanud viikingiaegset elamut. Hoone ehitus takerdus küll hiljuti töökäte nappusesse, aga maja on asunud külastama kass.

Tartu Ülikooli arheoloogiamagistrant Viire Pajuste märkis, et mõne nädala eest tuli kiisu ehitust uudistama ja sai ehitajatelt kõhutäie. Nüüd tuleb kass kohale iga kord, kui keegi maja lähedusse satub.

Paraku ei juhtu seda praegusel hilissügisel enam kuigi sageli, sest maja ei valminud oktoobri lõpuks, nagu plaanis oli. Pajuste sõnul nappis viikingiaegse elamu rajamisel töökäsi, mistõttu jääb maja ootama kevadet.

Hoonel on praegu puudu osa katusest ning ahi. Kisklauad katusematerjalina ja uksepalgid on küll valmis tehtud, kuid konserveeritakse talveks kile alla. Kui oleks suvi, saaks nelja päevaga valmis, arvas Pajuste. Praegu on aga päevad lühikesed ja võimalikel abikätel muud tööd teha.

Pajuste, kelle magistritöö materjaliks on valmiv maja, lükkab edasi nii kooli lõpetamise kui eksperimendi teise poole – inimkatse, kus viis-kuus inimest proovivad talvel elada rauaaegsetes tingimustes.

Rõuge muinasmaja

*Tartu Ülikooli arheoloogid püüavad Rõuge linnamäe lähedusse püstitada savipõrandaga rõhtpalkhoone, mille ehitamisel kasutatakse viikingiaegseid materjale ja töövahendeid.

*Eeskujuks on Rõuge linnuse lääneosas 1955. aasta väljakaevamistel avastatud hoonepõhi.

*Ületuleval talvel asuvad viis-kuus inimest eksperimendiks majja elama, et saada teavet rauaaegsete elamistingimuste kohta.

*Eksperimendist saab lugeda www.muinasmaja.edicypages.com.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles