Linnaeelarvet käsitlevas mureartiklis (TPM 26.10) on Ahhaa uus maja juhtunud hoiatava näite rolli. Tsiteerin: «Nagu reformierakondlasest linnavolinik Verni Loodmaa tõdes, on linna rahalist olukorda raskemaks teinud võib-olla liiga kergekäeline europrojektide raha vastuvõtmine.
Valminud objekte tuleb hooldada, kütta, personal värvata. Tõepoolest, kauaoodatud Ahhaa keskuse valmimine näiteks nõuab linnalt tegevuskulude katmist umbes 3,3 miljoni krooniga, nagu abilinnapea Jüri Sasi osutas.»
Tahaksin siiski linnakodanikke pigem julgustada: just europrojektide toel saavad teoks nii mõnedki ambitsioonikad unistused, sealhulgas Ahhaa uus maja.
Tartu saab juurde hulga atraktiivsust, võimsust ja võlu, see kõik konverteerub aga edaspidi vahvateks võimalusteks, rohketeks külastajateks ja seega ka rahaliseks tuluks.
«Valminud objektidel» luuakse uusi töökohti ja makstakse makse. Uued töökohad võivad aga olla vägagi väärtuslikud: näiteks on Ahhaa praegu usutavasti suurim tööandja Eestis nägemispuudega inimestele, kuivõrd siin töötab kuusteist pimedat giidi.
Makse laekub teaduskeskuse omatulult ja palkadelt aga kaugelt rohkem kui kolm miljonit krooni aastas.
Niisiis – Tartu linn on õnneks vapralt kasutanud eurotoetusi ja teeb seda loodetavasti julgelt edasi.
Europrojekte tasub võtta sõna-sõnalt: need projektid toodavad tulevikus nimelt eurosid.