Soojaettevõtja Tiit Veeber ostis septembri lõpus Kalevi 11 ja Vallikraavi 3 maja, mis mõlemad on arhitektuurimälestisena kaitse all, kuid aastaid tühjalt lagunenud ja tagatipuks ka põlenud.
Tiit Veeber tegi tutvust äsja soetatud majadega
6. oktoober 2010, 14:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eks need lähevad kohe töösse. Kinnisvaraturul on korralike korterite järele puudus suur. Aga ma arvan, et sinna Kalevisse tuleb omale ka midagi,» ütles Veeber eile optimistlikult.
Omale, täpsustas ta, tähendab siinkohal laste peresid.
Selle kinnituseks, et tõsi taga ja käest lastud majade halvemad ajad hakkavad lõppema, tahtis soojaettevõtja muinsuskaitseametnike seltsis mõlemale majale tiiru peale teha.
Kalevi tänava majasse polnud ta ostu eel isegi sisse vaadanud. Eile nõudis see korralikku komplekti tööriistu ja, tuleb tunnistada, Kalevi 11 majja keeldusid ametnikud aknast sisse minemast. Toast paistis lehkav prügilasu. Majas sees käis Veeber üksi.
Ammu tühjad majad
Tartu Postimees kirjutas kevadel, et mõlema maja senisel omanikul, osaühingul Gneise-nau Invest, puudus idee, mida majadega peale hakata.
Vallikraavi tänava majas pole midagi toimunud selle sajandi algusest saadik, kui suleti vanakraamipood.
Kalevi 11 ja ait selle kõrval on samuti kehvas seisus. Aita kahjustab seen, majas oli mullu kevadel tulekahju, milles hukkus kaks meest. Sellest peale on katus remontimata ja vihm sajab majja, ehkki muinsuskaitseamet on pakkunud senisele omanikule remondiks toetust.
Tartu linna kultuuriväärtuste teenistuse peaspetsialist Egle Tamm ütles, et selles valguses saab omanikuvahetus olla üksnes tervitatav. «Kui midagi ei tee, saab seal olukord ainult hullemaks minna,» ütles ta.
Veeberi Giga Investeeringud ostis ühes kõnealuste Tartu kinnistutega veel kaks kinnistut Valgamaal, tehingu hind ühtekokku oli 17,4 miljonit krooni.
Detailplaneeringu tingimuste kohaselt võib Kalevi 11 kõrvale Lille tänava äärde ehitada ka uue kortermaja, eeltingimuseks on muinsuskaitsealuse maja taastamine, märkis Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahven.
Tamm lisas, et vaatamata seenkahjustusele tuleb taastada ka samasse kompleksi kuuluv ait – selle katus on juba mitu aastat katki olnud.
Vastates pärimisele, kas «omale» on plaanis rajada vanasse majja või pigem uude elamusse, vastas Veeber, et see vana tundub ka väga tore, aga vajab tõsist tööd ja võib-olla ka natuke tõstmist.
«Eks peab veel kaaluma, aga esimene mõte on selline. On väga ilus krunt, lastelastel hea kelgutada oma mäest alla,» ütles ta.
Detailplaneeringus lubatud uue maja kohta polnud ta nii kindel. «No ei kiirusta, krunt on päris ilus ja võib-olla see krunt on olulisem, meeldib endale teise majata hoopis rohkem,» mõtiskles Veeber eile.Küll on uus kortermaja plaanis ehitada Vallikraavi tänavale – pärast seda, kui on renoveeritud Vallikraavi 3 maja.
«Vallikraavi majja tahame teha korralikud korterid ja ahikütte sisse,» rääkis Veeber. «Ei mingit majutusüksust ega poode. Soliidne värk soliidsetele inimestele.»
Tööd algavad kohe
Veeber kinnitas, et avariitööd peavad algama juba sel nädalal, et ilmastik ega vandaalid majadele rohkem kurja teha ei saaks.
Seda, et tööd on palju ja kõpitsemine vaeva ei tasu, vastne omanik ei pelga.
«Vene ajal löödi kõik need puulinnaosad üles, tõsteti lagesid, pandi palke juurde,» rääkis Veeber. «Arvan, et muinsuskaitse soovitused tulevad ka ainult kasuks. Näiteks muldlaed on väga tähtsad. Uutel majadel laed kiiksuvad, kääksuvad ja kostavad läbi. Vanasti pandi lae peale muld, see pani tala täispinge alla, ei õõtsunud, ei andnud heli läbi.»
Kalevi tänava majaga seob Veeberit suguvõsalugu. Eelmisel iseseisvusajal kuulus maja Mahlapuu-nimelisele mehele, kes elas koos Tiit Veeberi isa tädiga, nende lapsed kasvasid selles majas. «Perekonnauurimus on tehtud,» muheles Veeber.
Linn loobus eesõigusest
Tartu linnavalitsus otsustas eile, et ei kasuta Vallikraavi 3 ega ka Kalevi 11 maja ostu eesõigust, mis on kinnismälestiste puhul esmalt riigil ja pärast omavalitsustel.
Kalevi 11 asub Tartu loomemajanduskeskuse naabruses ja ühtlasi Lille mäele kavandatava uue loodusmaja kõrval, mistõttu kinnistu võiks olla linnale ahvatlev.
Loomemajanduskeskuse juhataja Raul Oreškin on Tartu Postimehele varem ka tunnistanud, et see maja sobiks hästi loomemajanduskeskuse kompleksi, kuid hoone seisund on väga halb ja remondi hind väga suur.
Linnavalitsus piirdus ostueesõigusest loobumise kohta käivas korralduses vaid põhjendusega, et kinnistu omandamine ei ole otstarbekas.
Linnapea Urmas Kruuse ütles, et selliseid objekte, mis võiksid linna huvitada, on palju, kuid kõnealuse hoone omandamine viie miljoni krooni eest oleks liiga kallis. (TPM)