Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks välja kuulutatud suurele aardejahile on üle riigi pakutud üle paarisaja olulise ja hinnalise koha, ka tartumaalased said vedama ja on teinud oma ettepanekud.
Rahval tuleb aardejahil kannatust varuda
26. aprill 2015, 13:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti saja aarde ehk saja tähendusega kultuuri- ja loodusobjekti leidmiseks said oma ettepanekuid teha kõik soovijad. Nüüd on pakkumiste aeg lõppenud ning aarete esialgses nimekirjas on kogu Eestist 250 kohta, hoonet või loodusväärtust, teatas projekti «Eesti 100 aaret» sotsiaalmeedia projektijuht Grete Elviste.
Kui märtsi alguses oli Tartumaalt aareteks pakutud vaid Tartu toomkirikut ja Võrtsjärve kalepurjekaid, siis hiljem ettepanekute tegemine elavnes, lõpptulemuseks läks siitkandist kirja 14 ja Jõgevamaalt seitse võimalikku aaret.
Naabritelt Võrumaalt laekus kümme, Põlvamaalt viis ning nii Valga- kui ka Viljandimaalt 13 pakkumist.
Tuntud ja vähemtuntud
Kõige rohkem põnevaid paiku on aardejahiks välja käidud Harju- ja Pärnumaalt, mõlema maakonna nimekirjas on 41 objekti. Kogu Eestis teadatuntud kohtade ja hoonete hulgas on ka vähemtuntuid ja -kuulsaid, kuid põnevaid kohti, näiteks Puutli õigeusukirik Võrumaalt ja Põlvamaal asuv Saatse surnuaed.
Rosinaks saia sees on Lääne-Virumaalt välja pakutud Viru-Kabala piimapukk. Esialgse kava järgi pidi rahvahääletus Eesti saja aarde leidmiseks algama täna, kuid oma sõna ütelda soovijatel tuleb veidi kannatada. «Pidime rahvahääletuse algust veidi edasi lükkama, » selgitas Grete Elviste.
«Pikendasime aarete esitamise aega ja nii nihkus edasi ka nimekirja esitamine žüriile.» Žürii teeb otsuse järgmise nädala alguseks ja mai esimesel poolel pannakse rahvahääletusele 150 aaret, millest sõelale jääb lõpuks sada kõige rohkem hääli saanut.
Aardeid saab avastada
Eesti riigi 100. aastapäevaks kuulutasid suure aardejahi ehk saja tähendusega kultuuri- ja loodusobjekti otsingud välja «Eesti Vabariik 100» toimkond ning muinsuskaitseamet.
Eesmärk on üles leida meie olulised ja hinnalised paigad, selgitada neist rahvahääletusel välja sada põnevaimat ja teha nii kingitus Eestile riigi 100. sünnipäevaks. Sajast aardest koostatakse nutitelefoni rakendus ehk äpp, mis juhatab huvilised viie- kuni seitsmepäevasele avastusretkele.
Väärt kohad ja majad
• Tartu aareteks on pakutud tähetorni, toomkirikut, Jaani kirikut, Tartu ülikooli peahoonet, ülikooli ajaloolist ansamblit, Vallikraavi tänavat ja Supilinna.
• Tartumaalt on välja käidud Võrtsjärve kalepurjekad, Alatskivi loss, Arbimäe mänd, Saadjärv, truuduse tamm Alatskivil, Varnja palvemaja ja Vooremaa maastikukaitseala.
• Jõgevamaa rahvas soovitab aareteks valida Eesti taimekasvatuse instituudi endises Jõgeva mõisas, Laiuse kiriku, Laiuse ordulinnuse, Oskar Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi, Põltsamaa kiriku, Põltsamaa lossi ja sihtasutuse Kalevipoja Koda.
• Eesti kõigi võimalike aarete nimekiri on aadressil www. eesti100aaret.ee.
Allikas: projekt «Eesti 100 aaret»