Marju Unt: 1. september on kui uus algus võidelda tarkuse eest ja lolluse vastu

, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marju Unt.
Marju Unt. Foto: Ove Maidla.

Marju Unt
Koolitusfirma Estonian Euromanagement Institute direktor:

Selle peale ma ütlen ühe budistliku vanasõna: «Väheõppinud inimene vananeb nagu härg: liha kasvab, aga mõistmisvõime ei kasva.» Või nagu on öelnud hiinlased: «Kui tahad jõukust üheks aastaks, kasvata vilja; kui tahad kümneks aastaks, kasvata puud; kui tahad aga sajaks aastaks, siis kasvata inimest.»

Veel on olemas üks veider paradoks. Küsimusele, mis on kõige kallim asi maailmas, on vastuseks: lollus! Sest kõige rohkem me maksame lolluste eest, lolluse pärast tehtud või tegemata tegude eest. Tule paratamatu roll on kõrvetada, lollusel aga kahjustada teisi inimesi.

Kõik teevad vigu, aga kui teha üht ja sama viga järjest, siis see on lollus. Kas me laseme lollil jääda lolliks ja maksame selle kõik kinni? Me peame vigadest õppima, järeldusi tegema.

1. september on kui uus algus võidelda tarkuse eest ja lolluse vastu.

Mu pojad lähevad täna kooli, üks neljandasse, teine seitsmendasse klassi. Selle üle on hea meel, sest suvel kippusid nad kogu aeg arvutis olema, ja ma pole ainuke, kes lihtsalt ei suuda neid sealt ära ajada.

Kool on tore sellepärast, et seal sa pead olema inimene, pead suhtlema inimestega näost näkku, mis on ülimalt oluline. Internetisuhtluses saad viilida, näidata end sellisena, kes sa ei ole, kuid peamine on ikkagi vahetu inimlik suhtlus, inimlikud kvaliteedid ilmnevad klassis, inimeste seltsis.

Tänapäeva kool peaks just rohkem arutlema inimeste põhiliste väärtuste, inimeseks saamise üle. Kuidas meis kasvatada mõistmisvõimet? Kahjuks sellest palju ei räägita.

Tänapäeval saadakse väga palju infot, aga kas selle üle ka mõeldakse? Istun ikka õhtuti laste voodi kõrval, et asjade üle arutleda – on tähtis, et lapsed usaldaksid oma mõtlemist.

Me peame väärtustama iseennast kui inimest, mitte seda, millisel moel me kõige rohkem raha teenime. Raha on vaid üks, kõige lihtsam mõõdupuu elus.

See arusaam peaks algama juba koolist: kõige väärtuslikumad on inimestevahelised suhted. Raha eest suhteid ei osta. Ka neile asjadele võiks mõelda 1. septembril.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles