Haigla fuajeed hakkab ehtima elusammas

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile seati Tartu ülikooli kliinikumi fuajeesse üles väike näitus, see tutvustab kolme silmapaistvat kavandit, mis võistlesid kliinikumisse kunstiteoste tellimise konkursil. Väljapanekut takseerib meditsiinilinnaku projektijuht Toomas Kivastik.
Eile seati Tartu ülikooli kliinikumi fuajeesse üles väike näitus, see tutvustab kolme silmapaistvat kavandit, mis võistlesid kliinikumisse kunstiteoste tellimise konkursil. Väljapanekut takseerib meditsiinilinnaku projektijuht Toomas Kivastik. Foto: Kristjan Teedema

Seda, millise kunstitaiesega kaunistatakse Maarjamõisa meditsiinilinnaku uut peafuajeed, mis valmib koos kolme uue majaga tuleva aasta lõpul, on võimalik juba praegu ette kujutada.

Tulevane teos kannab pealkirja «Elusammas» ning see ehitatakse kolmest pitsilisest metallplaadist, mis kasvavad läbi mitme korruse, asudes peasissekäigu kõrval ja olles vaadeldavad nii seest kui väljast.

Elusammast täiendavad oksad ja lehed on hoopis teisest «puust». See tähendab, et need paiknevad maja läbipaistval välisseinal. Nende kujutamiseks kasutatakse klaaspindadele kantavat ažuurse mustriga teip­dekoori, mis on ilmastiku-, pleekimis- ja pesukindel.

Et ruumisisesed metallmustrid ja klaasile paigutatud mustrid kohati kattuvad ja kohati mitte, tekitavad need vaatemängulisi efekte. Elusamba autorid on kunstnikud Tiiu Pirsko ja Mati Veermets osaühingust Minuskel ning just nende kavand osutus Tartu ülikooli kliinikumi kunstihanke võidutööks.

Kunstnik Tiiu Pirsko meenutas, et idee leidmisel inspireeris neid kliinikum kui institutsioon.

«Meile tundus, et kandev sõna on siin kindlasti elu,» rääkis ta. «Kuid ega elu ole ju kunagi niisugune sirge ja ühtlane. Ühel on see pikem, teisel lühem ning see on täis sündmusi, see on alati kihiline. Seda kõike püüdsimegi visuaalselt kujutada, ja nii, et selles oleks lootust ja positiivsust.»

Kliinikumi korraldatud kunstihanke konkursile laekus 31 tööd ning kolme paremat kavandit saab näha kliinikumi fuajees eile üles seatud näitusel.

Meditsiinilinnaku projektijuht Toomas Kivastik selgitas, et 2011. aastast kehtib kunstiteoste tellimise seadus, mille järgi peab enam kui 750 000 eurot maksvatesse avalikesse hoonetesse soetama kunstiteoseid. Maksumus peab moodustama vähemalt ühe protsendi kogu ehituse maksumusest, kuid mitte üle 65 000 euro.

Teise koha pälvis kavand «Raudrohi – Achillea Mille­folium», mille autorid on Margus Triibmann ja Indrek Köster, ning kolmanda koha «Mikrokosmos», autorid Tiiu Kirsipuu ja Kalle-Priit Pruuden.

Žüriis tegid tööd kunstiasjatundjad, kliinikumi esindaja ja hoone arhitekt. Žürii liige, Eesti kunstiakadeemia installatsiooni- ja skulptuuriosakonna dotsent Taavi Talve ütles, et laekunud tööde suur hulk tegi algul rõõmu, aga oli ka natuke ehmatav.

Žürii liikmed muutsid oma töö lihtsamaks sellega, et jätsid osa kavandeist konsensuslikult kohe kõrvale. Nad lähtusid sellest, et tegu on ikkagi kliinikumi hoonega, millel on oma selge ülesanne ja eritingimused.

«Tegu ei ole ju mingi suvalise avaliku ruumiga, mis oleks mõeldud ainult kunstiteose näitamiseks,» põhjendas ta.

Sõelale jäänud kolm tööd on Taavi Talve sõnul kõik väga head ja võidu otsustas häälteenamus.

«Võidutöö tugevus oligi see, et see arvestas kõige rohkem kliinikumi ruumiga, seda koormamata ja selle ülesannet häirimata,» ütles Talve. «Selle kavandi puhul võlus diskreetne suhtumine arhitektuuri.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles