Juhuslik seenelkäik aitas leida Eestis väga haruldase mürkšampinjoni seni teise teadaoleva kasvukoha, varem oli teada vaid üks koht – Tartus Karlova pargis.
Luunja pargis kasvab haruldane mürkšampinjon
17. september 2014, 11:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seeneteadlane Kuulo Kalamees ütles, et selle sügiseni ainsa teadaoleva mürkšampinjoni kasvukoha Karlovas juhatas talle kätt koprauurija Nikolai Laanetu 1999. aastal. Seal on seen kasvanud võrdlemisi järjekindlalt igal aastal. Tänavu ei ole Kalamees veel vaatamas käinud.
Nüüd, nädalapäevad tagasi tuli Kalamehe juurde aga tartlasest loodusehuviline Aivar Aotäht ja tõi Luunja pargist leitud mürkšampinjonid.
«See on uus koht ja minu teada teine leiukoht,» ütles
Kalamees. «Kuigi mingisugu-ses tõlkeraamatus olevat Erast Parmasto öelnud, et seda on leitud Tartus ja Tallinnas. Mina seda näinud ei ole, minul Tallinna kohta andmeid ei ole.»
Kalamees ütles, et mürkšampinjoni on raske mitte märgata, sest seene viljakeha on suur ja lihakas. Ikkagi šampinjon.
«Teda ei ole lihtsalt rohkem, aga mille pärast ei ole, seda ma küll ei oska teile öelda. Paljud seened on haruldased,» rääkis Kalamees. «Igal juhul on see sündmus küll.»
Lõhn köitis tähelepanu
Aotäht jutustas, et ülemöödunud nädalavahetusel läks ta elukaaslasega jalgratastel sõitma, elukaaslane läks Luunja parki uudistama ja leidis pool tosinat seeneliiki. Korjas kõik need suure aia lähedalt Põvvatu-Luunja maantee ääres.
«Teiste hulgas köitsid minu tähelepanu kaks noort šampinjoni,» jätkas Aotäht. «Murdsin ühe katki, sest nuga kaasas polnud, ja nuusutasin – ninna lõi tugev tindilõhn. Seejärel meenus mulle seeneraamatutest, et üks harva leitud seen just sedasi lõhnab. Pingutasin veel ajusid ja arvasin mäletavat, et see peaks olema mürkšampinjoni tunnus.»
Kodus seeneraamatust uurides leidis kinnitust, et tindilõhn on mürkšampinjoni eritunnus. Lisaks veel asjaolu, et vigastamise või lõikamise kohast muutub viljakeha kiirelt kroomkollaseks.
Edasi viis ta seene Kuulo Kalamehele, kes määrangut kinnitas ja seene leidmise puhul palju õnne soovis.
Vääriks kaitsestaatust
Aotäht imestas, et kui see seen on nii haruldane, miks ei ole seda kaitse alla võetud ega kajastatud Eesti ohustatud liikide nimekirjas. Eestis leitud seentest on kaitse all 46 liiki.
Kalamees ütles, et mürkšampinjon vääriks kahtlemata kaitse alla võtmist ja seejuures esimest kaitsekategooriat, mille puhul ei tohiks seene kasvukohtagi avaldada, kuid Karlova park mürkšampinjoni kasvukohana on üldteada.
«Kaitse alla võtmine ei toimu üleöö. Kunagi kümneid aastaid tagasi võeti seeni üks kord, kui järgmine kord tuleb, siis võtame kaitse alla,» sõnas Kalamees. «Igal aastal seda ei tehta. See peaks olema kaitse all igal juhul, kuna on väga haruldane. Neid seeni on kümneid teisigi, mis tuleks lisada kaitsealuste nimekirja.»
Mürkšampinjon, nagu nimigi ütleb, süüa ei sünni ja on mürgine. Kalamehe selgituse järgi ei ole mürgistus siiski eluohtlik, kuid põhjustab iiveldust ja teeb kõhu lahti. «Teda on võimatu süüa, see lõhn on nii tugev ja vastik,» lisas ta.