Äsja sündinud kloonvasikas võib tulevikus aidata naisi viljatusravis

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kloonvasikas Juuni (pildil) juurde lubasid teadlased piltnikke alles siis, kui lehmaneiu oli paar kuud kinnises laudas kosunud. Sel korral on turvameetmed ilmselt veelgi tõhusamad, et ükski viirus kogemata lauta ei pääseks, mis võiks noorlooma loojakarja saata.
Kloonvasikas Juuni (pildil) juurde lubasid teadlased piltnikke alles siis, kui lehmaneiu oli paar kuud kinnises laudas kosunud. Sel korral on turvameetmed ilmselt veelgi tõhusamad, et ükski viirus kogemata lauta ei pääseks, mis võiks noorlooma loojakarja saata. Foto: Margus Ansu

Üleeile aitasid Eesti Maaülikooli, Tartu ülikooli ja reproduktiivmeditsiini tehnoloogiate arenduskeskuse teadlased keisrilõikega ilmale transgeense lehmvasika. Kui vasikas õnnestub lehmaks kasvatada, võib tema piimast saadav ravim tulevikus aidata stimuleerida inimese viljakust.

Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi sigimisbioloogia osakonna juhataja ning teadusprorektor Ülle Jaakma kinnitas Tartu Postimehele rõõmsat sündmust. «Paar päeva tagasi saime uue ilmakodaniku.» Nime vasikal veel ei ole.

Vasikas tuli ilmale keisrilõike abil, kuna ta kaalus sünni hetkel 61 kg. Kloonvasikad kasvavadki lehma üsas suuremaks kui tavavasikad, täpsustas Jaakma.

Kõikvõimalike nakkusohtude tõttu kõrvalised isikud vasikat lähemate kuude vältel näha ei saa. Arstid ja hooldajad kontrollivad pidevalt noorlooma tervist, sest kloonvasikad on loomulikul teel sündinud veistest viirustele ja bakteritele oluliselt vähem vastupidavad.

Tulevikus lehmaks kasvanuna võiks vastne ilmakodanik lüpsta piima, millest saab eraldada inimese folliikuleid stimuleerivat hormooni. Viljatusraviks vajaliku medikamendi tootmiseni on aga veel väga pikk tee minna, märkis Jaakma. Nimelt tuleb esmalt luua vasikale kõik tingimused, et ta saaks muretult kasvada. Seejärel vajab kontrollimist, kas vasikal ikka on vajalik geen olemas.

Piima hakkab lehm andma pärast esimese vasika sündimist ehk minimaalselt kahe ja poole aasta pärast. Piimast omakorda ravimi tootmine nõuab teadlastelt samuti pikaajalist pingutust.

Kloonvasikaid on maaülikooli sündinud ka varem. Mullu juuni lõpus ilmavalgust näinud lehmvasika genoomis oli inimese kasvuhormooni geen. Kasvuhormooni lüpsva lehma piima saaks kasutada erinevate haiguste ravimisel. Paraku suri vasikas mullu sügisel suureks kasvamata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles