Miks see kuumus küll parmude tiibu ei kärbi, maal käies jääb inimesest nende pärast vaid sõelapõhi alles?
Vastab Eesti maaülikooli emeriitprofessor, putukateadlane Anne Luik:
Kuumad küsimused: miks see kuumus küll parmude tiibu ei kärbi?
29. juuli 2014, 15:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu ongi parmude paradiis! Ühelt poolt sellepärast, et nemad pole ju püsisoojased, vaid kõigusoojased, ning nad muutuvadki kuumaga väga agaraks. Võrreldes meiega taluvad putukad kuuma väga hästi.
Peale selle on parmud praegu ju oma elu eest väljas: emased vajavad järglaste saamiseks verd. Ega emased parmud vali, keda nad ründavad, nad on kõigi elavate suhtes väga agressiivsed.
Ja ka väga julmad ja aplad – purevad nii, et aietad, väiksest sutsust neile ei aita, võtavad ikka suure tüki ning pärast kratsi seda kohta vaat et lumeni.
Putukad on neljalõualised: üleval on kaks ja all teist sama palju lõugu. Sääsel on lõuad vaid torkamiseks, selle pärast pole väga lähedane kontakt temaga kuigi valus. Parmul on ülalõuad aga nagu pussnoad, seepärast on tema hammustus valus ja ka veri tuleb välja. Alalõuad on parmul nagu rennid, neid pidi nõristab ta verre sülge, et veri ei hüübiks. Sellepärast putukahammustused sügelevadki.
Hirmus, lihtsalt hirmus, ei tahagi rohkem teada. Aga pidavat veel kuumemaks minema, kas ka see ei mõju parmudele?
Ei ole lootust, selline kuumus pole putukatele veel liiast! Neile sobib väga hästi 20–30kraadine ilm, siis on nad väga tegusad. Putukad teeb taltsaks üle 35-kraadine kuumus, 40 kraadi on juba hull ka neile.
Rohkem küsimusi ja vastuseid homses Tartu Postimehes. Esitage ka oma küsimus aadressil tartu@postimees.ee. Meie leiame vastaja.