Kalalaager on tänavu kalasem kui tavaliselt. Tartumaal Rannu vallas limnoloogiakeskuse järvemuuseumis algas pühapäeval kalalaager, kus lapsed saavad õppimise ühendada lustimisega. Laager annab vee-elust põhjaliku ülevaate.
Lapsed uurivad veealust elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järvemuuseumi juhataja Anu Metsar ütles, et seekord kestab üks vahetus neli päeva ning on võrreldes varasemaga hoopis teistmoodi.
Kui enne oli tegemist pigem loodusharidusliku laagriga, siis seekord on üritus vastavalt nimele suunatudki peamiselt kalandusele.
Tihedad päevad
Laias laastus on lastele plaanis õpetada kolme liiki kalapüüdmist: lihtkäsiõngega, põhjaõngega ja spinninguga. Viimast saavad laagrilised harjutada ka kuival maal. Nimelt seatakse üles spinninguheite märklaud ning landi asemele pandud raskust saab visata nii kauguse kui ka täpsuse peale. Selline treening peaks vee ääres ära hoidma ka võimalikud õnnetused konksudega.
Pühapäeva pärastlõunal valmistusid järvemuuseumi avaras saalis kalaleminekuks paarkümmend last vanuses 10–13. Paljudel neist olid kaasas oma püügivahendid, kuigi laager seda ei eelda. «Ainult üks laps ütles, et ta ei ole kala püüdnud ja ei tea asjast mitte midagi, aga järelikult on ta väga õiges kohas,» rääkis Metsar.
Peale kalapüügi on nelja päeva jooksul plaanis uurida mageveeselgrootuid, sõita parvega, orienteeruda GPS-seadme abil ning ühel hommikul koos kaluriga ka järvel mõrdu kontrollida.
Juttu tuleb näiteks veeohutusest, kalade füsioloogiast ja nende määramisest ning seadustest. «Mõtled küll, et väiksed ja magus iga, aga küsiti palju arukaid küsimusi ka püügilubade ja -keeldude kohta. See näitab, et lastele on oluline seadustest kinni pidamine,» rääkis Metsar. Tema sõnul on see seda positiivsem, et Eestis on paljud enda teadmata röövpüüdjad ja seadusi väga ei tunta.
Noortele kalastushuvilistele tulevad kogemusi ja tarkust jagama ka professionaalid ja harrastuskalurid, teiste seas näiteks Lea Saar, Stanislav Pesjukov ja Peep Männil.
Metsari hinnangul on programm päris tihe, kuid aega jätkub tavapärastekski laagritegevusteks, näiteks pallimängudeks.
Säravad silmad
Esimene pühapäevane kalapüük käis Võrtsjärve ääres muulil, kus rüblikud valgusid kohe igas suunas laiali ning asusid innukalt püüdma. Merlin Grosberg, üks laagri kasvatajatest, ütles, et lapsed on väga entusiastlikud ja tahavad kala püüda. «Kui neil õng isegi natuke sassi läheb, tulevad küsivad abi, teeme korda ja lähevad sära silmis tagasi püüdma,» kiitis ta.
Veega täidetud panges ujus mõne aja pärast juba hulk püütud kalu, suurim neist pea poolekilone ahven. 11-aastane Andero teatas, et sai selle kohe landi esimese viskega. Kõige rohkem meeldibki talle laagris kalapüüdmine.
Muuliotsal nautisid päikest 12-aastased Mari Liis ja Miina, kes on laagris juba teist aastat. Mari Liis ütles, et kõige rohkem meeldisid talle toona orienteerumine ja kalapüük, neid ootab ta ka seekord enim. Kalasuitsutamine ja kandlemäng olid samuti toredad, lisas Miina. Mõlemad loodavad järgmisel aastal tagasi tulla.
Kas teate?
Muuseum ja laager
• Muuseum avatud E–L 10–18, P 10–16.
• Lisateave: kalala.emu.ee/kalala.
• Kalalaagris 4 vahetust 10–17aastastele.
• Üks vahetus 4 päeva.