Tartu Ülikool sai kuus professorit ja emeriitdotsendi

Ülikooli pressiesindaja teatel valiti pulmonoloogia professoriks tagasi 1965. aastal Tartus sündinud Alan Altraja. Professor Altraja lõpetas TÜ ravi eriala 1990. aastal cum laude ja kaitses meditsiinidoktori kraadi Helsingi Ülikoolis 1999. aastal. Tema uurimistööks on kroonilised põletikulised kopsuhaigused ja nende ravi.

Lisaks professori ametikohale töötab ta arst-õppejõuna TÜ kliinikumi kopsukliiniku pulmonoloogia osakonnas.

Meditsiinitehnoloogia professoriks valiti 1959. aastal Soomes Raahes sündinud Jyrki Tapio Heinämäki. Heinämäki kaitses oma doktorikraadi 1999. aastal Helsingi Ülikoolis, alates 2002. aastast on ta Helisingi Ülikooli dotsent. Ta on avaldanud enam kui 80 teaduspublikatsiooni ning viis patenti või patenditaotlust.

TÜ soome-ugri keelte professoriks valiti Helisingi Ülikooli soome-ugri keelte professor Janne Saarikivi. Saarikivi uurimisvaldkonnad on ajalooline leksikoloogia ja komparativistika, toponüümika, Põhja-Euroopa esiajalugu, sotsiolingvistiline ja revitalisatsiooniuurimus.

Ta juhendab praegu üheksat doktoritööd Helsingi ja ühte Tartu Ülikoolis. Saarikivi publikatsioonidesse kuulub kaks monograafiat ja 15 artiklit eriala juhtivates rahvusvahelistes väljaannetes.

Praktilise filosoofia professoriks valiti tagasi professor Margit Sutrop. 1963. aastal Tartus sündinud Sutrop lõpetas 1986. aastal Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala cum laude. Filosoofiadoktorikraadi kaitses Margit Sutrop Konstanzi Ülikoolis 1997. aastal summa cum laude.

Praegu on Sutrop TÜ praktilise filosoofia professor, filosoofia osakonna juhataja ning juhib alates 2001. aastast TÜ eetikakeskust. Tema peamised uurimisvaldkonnad on moraalifilosoofia, ühiskonna- ja poliitikafilosoofia, bio- ja meditsiinieetika, keelefilosoofia, esteetika ja kirjandusteooria.

Paleontograafia ja stratigraafia professoriks valiti tagasi professor Tõnu Meidla, kelle uurimisvaldkondadeks on muu hulgas paleontoloogia, ordoviitsiumi paleogeograafia ja isotoopuuringud.

Meidla on sündinud 1959. aastal Tartus ning ta lõpetas kiitusega Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna geoloogina 1982. aastal. Professoriks valiti ta esmakordselt 2000. aastal.

TÜ nõukogu valis zooloogiaprofessoriks TÜ erizooloogia professori Toomas Tammaru, kes on sündinud 1968. aastal Tartus. 1992. aastal lõpetas ta cum laude Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna, aasta hiljem kaitses sealsamas teadusmagistri ning 1997. aastal Turu Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi.

Esmakordselt valiti ta erizooloogia professoriks 2005. aastal.

Lisaks professoritele valis TÜ nõukogu ka bioorgaanilise keemia juhtivteaduri, kelleks sai Asko Uri. Varem ka Teaduste Akadeemia uurija-professorina töötanud Uri on töötanud viimastel aastatel Tartu Ülikooli keemia instituudi juhtivteadurina.

Emeriitdotsendiks nimetati TÜ eesti keele dotsent Reet Kasik. 1946. aastal sündinud ning 1994. aastal filosoofiadoktori kraadi kaitsnud Kasikult on ilmunud 102 teaduspublikatsiooni ning hulk populaarteaduslikke artikleid. Kasiku juhendamisel on kaitstud 8 teadusmagistritööd, praegu on ta nelja doktorandi juhendaja.