Kujundaja purustas pähkli ülevaatlikuks näituseks

, TÜ kunstiajaloo magistrant
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otsaseinal domineerib Madis Katzi paaristeos «Nimetamata puu nr 1, 2», esiplaanil on osa Martiini installatsioonist «Unustatud töökojast».
Otsaseinal domineerib Madis Katzi paaristeos «Nimetamata puu nr 1, 2», esiplaanil on osa Martiini installatsioonist «Unustatud töökojast». Foto: Kristjan Teedema

Tartu kunstimajas jõulude eel avatud aastalõpunäitus kujutab endast väga erinevate kunstiteoste kompotti ning annab väga hea ülevaate hetkeseisust Eesti ja Tartu kunstis, kuna esindatud on üle saja looja.

Näituse kujundaja Andrus Joonas, kes nimetas säärase seinast seina näituse kujundamist üsna kõvaks pähkliks, on teinud väga head tööd: teosed on orgaaniliselt kokku sobitatud.

Näituse avamisel kuulutati välja Ado Vabbe stipendiumi saaja. Selleks on noor kunstnik Laura Põld, kes 2010 lõpetas Tartu ülikoolis maali eriala magistrikraadiga. Enne seda õppis ta Eesti kunstiakadeemias keraamikat. Praegu tegutseb kunstnik nii Tallinnas kui ka Viinis.

Skulpturaalsed teosed

Ühes intervjuus (Eesti Ekspress, 5.7.2013) on Põld oma teoste valmimist kirjeldanud järgmiselt: «Ma olen ise hästi praktiline, alles materjali katsudes panen eskiisi paika. Tihti alustangi sellest, et oletame, et mul on virn laudu ja on vaja midagi teha. Teen endale selliseid ülesandeid. Et siin on see kola ja nüüd tee sellest midagi.»

Kuigi maalimist õppinud, tundis Põld, et see talle päriselt ei sobi. Ja nii on ta ka aastalõpunäitusel esindatud skulpturaalse teosega «Nesoi» (tekstiil, metall, vineer, plast, 2013).

Skulpturaalsetest teostest tasuks kindlasti mainida ühe huvitavamana Tõnis Paberiti «Jüri» (2013), mille juures paelub just materjali valik – turbamuld. Taies on väga ebapüsiv ning selles peitubki tema võlu: seda saab nautida ainult siin ja praegu.

Pühadeaja meeleolu kätkeb endas Mari Hiiemäe kingipakikujuline skulptuur «Uus päev» (graniit, plast, 2013). On mõnus mõelda, et iga uus päev on nagu kingitus, täis meeldivaid üllatusi ja lõbusaid seiklusi.

Piiri maali ja skulptuuri vahel kompab Anne Parmasto taies seeriast «Hape» (autoritehnika, 2013).

Näitusesaalides jalutades

Näitusesaalides jalutades võib mitmeski teoses tunda ära varasema kunsti mõjutusi, näiteks Gleb Netchvolodov mainib oma töö «Sleep of Reason / Tribute to Goya» (2013) pealkirjaski ära, kust inspiratsiooni on ammutatud.

Kristiina Tamm on paralleele tõmmanud vendade van Eyckide kuulsa Genti altariretaabliga. Kes lahtiste silmadega ringi vaatab, leiab veel teisigi selliseid näiteid.

Keerukaid inimsuhteid lahkab Enn Põldroos oma teoses «Käeulatuses» (õli, lõuend, 2013), kus figuurid on sirutanud käed «seina» taha. Mõlemad on justkui teineteise käeulatuses, kuid siiski mitte päris käes. Käe motiiv ja sellest tekkiv inimeste omavaheline ühendumine on keskne ka Enn Tegova maalil «Käeside» (õli, tempera, 2013).

Suhtlemist ja üksteisest mööda- ja kõrvalerääkimist laiemalt vaatleb Kadri Toom «Mullis» (segatehnika, vineer, 2013). Asjaliku maailma meedia- ja poliitikaradadel kõnnib Saskia Kasemaa oma maaliga «Tellib muusika» (guašš, 2011).

Eksponeeritud on ka mõned portreemaalid. Eriti võluv on Margus Meinarti «Muta» (õli, lõuend, 2013), mis kunstnikule omaselt on edasi antud muheduse ja eripärase värvinägemisega.

Ka maastikumaal on endiselt populaarne žanr. Väikeses galeriis loob meeleolu eelkõige Madis Katzi paaristeos «Nimetamata puu nr 1, 2» (pigmentfoto, 2013). Äärmiselt värvika maastikunägemuse pakub Anna Hõbemäe.

Väikestest värvilistest kildudest ehitab oma maailmanägemuse Maris Tuuling. Kammerliku, kuid kontsentreeritud elamuse saab Evi Gailiti teosest «Kõik on kusagil» (õli, papp, 2013).

Graafikapoole pealt paistab silma Jüri Kase «Meelis küüruga» (pliiats, paber, marker, tahmatrükk, 2013), mis kujutab mehe ja naise suhteid, lisades neisse annuse omapärast huumorit. Tuntud fantaasiarikkuses särab Albert Gulk.

Lai ülevaade

Niisiis pakub aastalõpunäitus väga laia ülevaadet kunstnike viimasel ajal loodust, hõlmates skulptuure, maale, graafikat ja muud.

Kuna näitusel on oma teostega esindatud sadakond kunstnikku, jääb paljugi huvipakkuvat igale külastajale endale uudistada.

Tartu kunstnike aastalõpunäitust, kus on välja pandud üle saja teose, saab kunstimajas (Vanemuise 26) vaadata 12. jaanuarini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles