Riia tänaval kõndides tasub pilk kinganinadelt kõrgustesse heita – Pauluse kiriku kaugele säranud tornikiiver on saanud uue, päevinäinud välimuse ja mustri. Ka suur kirikusaal võtab üha enam hoone arhitekti kavandatud nägu.
Keemikud aitasid kiriku tornikiivrit vanandada
12. detsember 2013, 16:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Laias laastus on tööd poole peal,» võttis Pauluse kirikut taastava Nordeconi ASi projektijuht Peeter Voovere suure ehituse lühidalt kokku.
Üksikasjalikumalt rääkides alustas ta juttu väljast paistvatest töödest. «Torni teeme sel aastal valmis ja varsti võtame selle ümbert tellingud ära,» rääkis projektijuht. «Tornikiivrilt on vana lakk maha võetud ja Tartu ülikooli keemikute abiga sai plekk vanandatud, selle väljanägemisele on nüüd omajagu aastaid lisatud.»
Seni kaugele säranud kuldsele tornikiivrile soovisid Tallinna pühakodade torne meenutavat päevinäinud sinakasrohelist ilmet Pauluse kiriku taastamisprojekti teinud Soome arhitektid. Nende projekti järgi sai tornikiiver alumisse ossa lõpuks ka ruudureast mustri, mille oli sinna kavandanud hoone arhitekt Eliel Saarinen ligi sada aastat tagasi.
Aprillis võib kella lüüa
Suur kirikusaal on veel tellingute rägastikus, kuid needki kaovad sealt aasta lõpuks. «Lae all saavad maalingud varsti valmis ja siis kaovad ka tellingud,» kinnitas Peeter Voovere.
Osaühingu Tartu Restauraator töötajatel tuleb ligi 15 meetri kõrguse kirikusaali lae alla ja seintele kanda 1,1 kilomeetrit maalinguid.
«Maalingud tehakse vana värvi alt välja tulnud eeskujude järgi,» selgitas kiriku taastamistöid korraldava sihtasutuse Tartu Pauluse Kirik juhataja Helen Jors.
Kirikusaalis on valmis ligi 400 inimest mahutavad betoonist rõdud, seinad on krohvitud ja vanad aknad vahetatud uute vastu. Altariakende eest puuduvad vitraažid, mis paigaldatakse siis, kui suuremad tööd on valmis.
Puudu on ka torni Riia tänava poolsed aknad: nende avade kaudu tõstetakse kõigepealt osade kaupa sisse torni viiv 25 meetri pikkune raudtrepp. «Tulevikus pääsevad kõik huvilised kiriku torni,» ütles Helen Jors.
«Aprillis saab siin juba kirikukelli helistada,» lisas Peeter Voovere. Sel nädalal jõuavad Saksamaalt taastamiselt tagasi kahe kella tilad.
Kellamees tulevikus kirikus alalist töökohta ei saa, tema asemel teeb töö ära elekter. Kuid kui seda mingil põhjusel pole, kirikukellad tummaks ei jää, on vaja vaid hakkajat meest.
Uuel aastal uus põrand
Järgmisel aastal algab ligi 900-ruutmeetrise kirikusaali põranda tegemine. See on paras pähkel, sest lihvitud betooni Ölandi ja Eesti paekiviga ruutudeks jagav mosaiikbetoonpõrand hakkab ka kirikusaali soojendama.
«Jaanuaris valame aluspõranda ning aprillis-mais paigaldame viimistlusplaadi,» ütles Peeter Voovere. «Kui põrand valmis, on kirikus suured mured murtud.» Välistööd lõpetatakse tuleval suvel.
Pauluse kiriku ehitustöödeks kulub ligi 5,4 miljonit eurot, millest pea 3,2 miljonit tuleb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest. Ülejäänud raha panustavad riik, Tartu linn ja Pauluse kogudus.
Ehitajad lõpetavad kirikus töö 2014. aasta novembriks. Siis saab hakata paigaldama ja häälestama orelit, mida Saksamaal juba ehitatakse. Tuhat kuulajat ja kolmsada esinejat mahutav Pauluse kirik-kontserdisaal on kavas avada 2015. aasta augustis.
Pauluse kirik on Eestis 20. sajandil ehitatud kirikutest kõige suurejoonelisem ja ühtlasi Euroopas ainuke säilinud Eliel Saarineni juugendstiilis kirik. Praost Greinert pühitses kiriku sisse 1. oktoobril 1917.