Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika vanemteadur Aveliina Helm sai Eestimaa Looduse Fondi tänavuse noore looduskaitsja auhinna.
Aasta looduskaitsja soovitab karjakasvatust
11. detsember 2013, 21:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lõpuks on jõutud Eestis loopealsete taastamiseni,» rõõmustas Aveliina Helm, kui kommenteeris enda ja teiste looduskaitsjate selle aasta suurimat õnnestumist.
Märtsikuus pöördusid Helm ja teised teadlased avaliku kirjaga keskkonnaministeeriumi poole, et tagada tõhusamat tegevust halvas olukorras olevate Eestimaa loopealsete ehk kadakaste karjamaade kaitsmiseks.
Nüüdseks on koostatud kuueaastane tegevuskava, mille elluviimist alustatakse juba järgmisel aastal, et taastada 2500–5500 hektarit loopealseid ja pärandkooslusi.
Helm on loopealsete taastamist planeeriva ekspertide komisjoni liige ning koostanud loopealsete hoolduskavasid ja -juhendeid.
Teda tuntakse kui aktiivset teadlast, kes peale teadusartiklite on kirjutanud looduse kaitsmisest aimetekste. Ta on esinenud avalike sõnavõttudega loodushoiust.
«Inimeste teadlikkus looduskaitsest on Eestis praegu palju suurem, kui see on olnud kunagi varem,» ütles Helm. Siiski peab ta oluliseks, et inimesed teadvustaksid enam, et Eesti väärtuste säilimist – metsad, niidud, elurikkus – ei saa võtta iseenesestmõistetavana.
«Meil on võrreldes Kesk-Euroopaga rohkem metsi, niite ja hästi säilinud märgalasid, ent see ei tähenda, et me nende hea käekäigu eest hoolt ei pea kandma,» lausus Helm. Ta leiab, et looduskaitsega peab tegelema aktiivselt ja inimeste teadlikkust tuleb sel teemal veelgi arendada.
«Tuleb väärtustada seda, mis meil on, ja proovida leida tasakaal eri huvirühmade vahel,» sõnas Helm. « Tähtis on mõista, et inimese roll on nii poollooduslike koosluste kui ka kogu Eesti elurikkuse säilimisel väga oluline.»
Helm soovib, et Eestis soositaks rohkem poollooduslikel ehk pärandkooslustel karjakasvatust ja mahepõllumajandust, sest need on tähtsad Eesti looduse elurikkuse säilimiseks.
Eestimaa Looduse Fondi aasta noore looduskaitsja auhinnaga kaasneb 700-eurone stipendium.