Eesti Rahva Muuseumi postimuuseum avas reedel täna, Soome Vabariigi aastapäeval kell 16 näituse «Põhja Pojad».
Postimuuseumis näeb kilde Põhja Poegadest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes olid Põhja Pojad ehk Pohjan Pojat?
Üheksakümmend viis aastat tagasi novembri lõpus asus Nõukogude Venemaa punavägi pealetungile, et vallutada noor Eesti Vabariik. Eesti oma sõjavägi oli alles loomisel. Hädasti oli vaja relvi ning muudki varustust.
Kriitilisel hetkel pöördus Eesti valitsus Soome poole. Soomlaste solidaarsus võitleva vennasrahvaga oli suur. Kohe algas relvade, arstiabivahendite ja raha kogumine. Esimene Soome vabatahtlike salk, mida juhtis major Martin Ekström, jõudis Tallinna 30. detsembril 1918.
Põhja Poegade I pataljon ja sideüksus saabusid Tallinna 12. jaanuaril 1919 kolonel Hans Kalmu juhtimisel. Suurem osa II pataljonist jõudis Eestisse 26. jaanuaril.
Kuigi enamik Soome vabatahtlikke lahkus rindelt 1919. aasta märtsis, jäi osa neist edasi võitlema Eesti väeosades Vabadussõja lõpuni. Eesti Vabadussõjast osavõtja medali said 3900 ja Vabadusristi 666 soomlast. 1919. aasta lahingutes kaotas elu 156 võitlejat.
Täna avataval näitusel näeb Soome vabatahtlike saadetud kirju, postkaarte, fotosid, märke ja laualippu. Eksponeeritakse raamatuid ja ajalehti, milles on kirjutatud Põhja Poegade tegevusest Eesti Vabadussõjas.
See on postimuuseumis esimene niisugune näitus, mille taga on rahvusvahelise Eesti filatelistide seltsi Estonia ühe välisliikme, Pertti Hujala kogu materjalid. Oma panuse on andnud ka ERMi Sõprade Selts. Näituse on koostanud Ants Linnard ning näitus jääb avatuks 23. märtsini.