Kui tundub, et töökoht pole mingil põhjusel see, mida vaja ning tahaks mingisuguseid muutusi, siis tasub enne lahkumisavalduse andmist läbi käia karjäärinõustaja juurest.
Karjäärinõustaja aitab kriisis töötajat
4. detsember 2013, 15:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kutsehariduskeskuse täiskasvanute koolituse osakond on kolm aastat korraldanud grupinõustamisi ning nüüd pakutakse täiesti tasuta ka individuaalset lähenemist.
Karjäärinõustaja Ene Raid rääkis, et tema juurde tullakse mitmesugustel põhjustel: mõni ei ole rahul töö sisuga, teine palgaga, töökoht ei paku enam arenemisvõimalust või siis on seal lihtsalt igav.
«Enamasti nad alustavad sellest, et nad tahavad sealt ära tulla,» ütles Raid. Kui nõustaja abil olukorda analüüsitakse, siis selgub tavaliselt aga, et võibolla saaks näiteks juhtkonnale mingisuguseid ettepanekuid teha, et asjadele teisiti läheneda või siis ennast täiendada.
Mitmed mured
Nõustaja juurde pääsemiseks tuleb kõigepealt Raidile kiri saata ning seejärel täita ankeet, mis nõustajale näitab, millised on murekohad.
Seejärel hakatakse esimesel kohtumisel olukorda sügavamalt lahkama ja analüüsima, et teha selgeks, mis siis ikkagi on see esimene ja kõige suurem probleem ning mis oleks selle lahendamiseks parim viis.
Kui sageli ja mitmel korral kohtutakse, sõltub juba igast inimesest ja tema vajadustest.
Kuigi tundub, et suurim probleem on meil palk, tuleb Raidi sõnul vaid 20–30 protsenti inimestest ainult selle jutuga, et palk on liiga väike ja kindlasti on vaja minna paremini tasustatud tööle. Üldjuhul on inimesel mitu probleemi, palk on vaid üks neist.
Kõik vaatavad ringi
Nõustamisele ei tule sugugi vaid madalapalgalised, tööturul ringi vaatajate hulgas on palju ka neid, kes saavad kätte 700–800 eurot või rohkemgi.
«Mulle valmistab natuke muret see, et hästi palju on inimesi, kes tulevad probleemiga, et nemad ei arene enam sellel töökohal,» rääkis Raid.
Talle on jäänud aga mulje, et probleem on sageli hoopis juhtimises. «Juhid ei suhtle spetsialistidega. Kompetents on sul käes, aga kui sa juhina seda ei kasuta ega suuna, siis ongi nii, et sellel inimesel on mingil hetkel igav, sest ta näeb, et saaks asju paremini teha,» selgitas ta.
Lisaks töökohavahetusele mõtlejatele on oodatud ka need, kes tahaksid ennast mingil moel täiendada, midagi uut õppida või proovida, kuid ei tea, kust alustada.
Peale individuaalse nõustamise käiakse koos ka rühmadega ning Raidi sõnul mõjub see tavaliselt väga hästi motivatsioonile: tekib tahtmine ja julgus ise oma elu juhtida, asju muuta, teha ettepanekuid.