Tartu tervishoiukõrgkooli õppejõud ja üliõpilased nuputavad koos Tartu ülikooli teadlastega, kas eriliselt õmmeldud raviretuusidega on võimalik koolieelikute x-jalgu sirgemaks kasvatada.
Raviretuusid ajavad jalad sirgeks
13. november 2013, 11:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu käivad tervishoiukõrgkooli tudengid koos füsioterapeudi õppekava juhi Anna-Liisa Parmuga Tartu lasteaedades 5–7-aastasi x-jalgadega poisse ja tüdrukuid otsimas.
Ettevalmistamisel on rakendusuuring, mis püüab leida neile lastele kõige mugavama ja tõhusama mõjutusvahendi ehk raviretuusid x-jalgsusest lahtisaamiseks.
Kaks rühma lapsi
X-jalgade laste rühma kõrvale plaanitakse moodustada teine ehk kontrollrühm, kus on ainult sirgete jalgadega lapsed. Uuring on anonüümne ning eeldab mõlema rühma lapsevanemate nõusolekut ja koostöövalmidust.
Esimese rühma lastel palutakse kolme kuu jooksul iga päev kanda pealtnäha täiesti tavalisi retuuse, mis on õmmeldud Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlaste soovitatud materjalist ning iga lapse eripära arvestades. Eriliseks teevad sukkpüksid selle koes jooksvad spetsiaalsed lindikesed, mis mõjutavad lihaste toonust ning mida on võimalik vöökohast reguleerida: kas siis pingutada või nõrgemaks lasta.
Mõlema rühma lapsi mõõdetakse kolme kuu jooksul neljal korral.
Kui teadlaste ennustused vastavad tõele, annavad kogutud andmed piisavalt palju teavet selleks, et hakata Eestis tootma retuuse, mida jõuab oma lapsele osta iga lapsevanem ning mis tulevikus päästavad lapsed lampjalgsusest, lülisamba ja põlveliigeste ning liikumise probleemidest.
Võtmeisik selles uuringus on Tartu ülikooli füüsikainstituudi professor Arved Vain. Tema leiutatud müomeeter on seade, mis mõõdab bioloogilise koe mehaanilist pingeseisundit, elastsust, dünaamilist jäikust, roomavust ning aega, mis läheb vaja selleks, et lihas pinge alt vabaneks.
Mõõtmine käib lihtsalt, vähimatki valu või ebamugavustunnet tekitamata, müomeetri otsik asetatakse vaid hetkeks nahapinnale.
Müomeetri peen töö
Mõõdetakse iga lapse seitset lihast mõlemal jalal. Jälgitakse, milliseid näite annavad retuuse kandvate laste jalalihased võrreldes tavarõivas laste lihastega. Nii saab otsustada, kas ollakse õigel teel ning vajaduse korral retuusides olevaid lindikesi ka korrigeerida.
«Ilma lihasteta kukuks skelett kolinal kokku,» selgitas professor Vain, rõhutades lihaskonna tähtsust asendi hoidmisel. «Üks asi on tahtelised liigutused, teine asi lihastoonus rahu ajal ehk ajal, mil inimene ühtki lihast ei pinguta. Just sellises olekus lihaste mõõtmine näitab, mis on neis õiget ja mis üle või alla normi.»
Vain selgitas, et x-jalgadel on enamasti sisemised lihased liiga madala toonusega ehk lõdvad ning jalgade välimised lihased ülemäära pinges. «See ebakõla surub põlvi teineteise poole, seda nimetataksegi x-jalgsuseks,» rääkis ta.
«Põlveliigese pinnad ei ole siis aga enam ühtlaselt koormatud, raskus hakkab liigeses toetuma vaid ühele kitsale joonele. Kui lapse kehakaal on väike, ei ole probleemid suured. Kui laps kasvab, suureneb ka koormus, kõhrepinnad hakkavad kuluma ja algavad hädad, mis võivad lõppeda artriidiga,» selgitas Vain.
Professor Vain märkis, et maailmas on sel alal üht-teist juba tehtud. Varemgi on välja mõeldud lihaste toonust suurendavaid seadeldisi ja mõjutussüsteeme.
«Nende vahendite puuduseks on olnud aga see, et neid peab paigaldama alati eriettevalmistuse saanud spetsialist. Ka see, et lastel kipuvad need mängides ära tulema,» kirjeldas Vain. «Konkreetseid mõõtmisi ei ole samuti tehtud. Selles osas on need võtted analoogsed massaaživõtetega, et mõnel puhul nagu aitavad, teisel puhul aga mitte.»
Eesootava rakendusuuringu tingimused on kõik kontrollitavad ja saadud tulemused protokollitakse arvuliselt. Uuringut alustatakse uuel aastal.
Raviretuusid
• X-jalgadega laste uuringut teevad tervishoiukõrgkooli õppejõud Reet Linkberg, Ivi Vaher ja Anna-Liisa Parm ning Tartu ülikooli professor Arved Vain koos füsioterapeudi õppekava üliõpilastega.
• Saadud andmeid kasutatakse anonüümselt üliõpilaste lõputöödes ja teaduspublikatsioonides.
• Uuringust on tulevikus kasu raviretuuside patendi taotlemisel.