Meeltesegadus klaarib segaseid asju

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teaduskeskuse Ahhaa juhataja Andres Juur ütles eile avatud näitusel «Ahhaa, meeltesegaduses!» kätemerd läbides, et sellist Belgiast pärit tajunäitust pole Eestis varem olnud.
Teaduskeskuse Ahhaa juhataja Andres Juur ütles eile avatud näitusel «Ahhaa, meeltesegaduses!» kätemerd läbides, et sellist Belgiast pärit tajunäitust pole Eestis varem olnud. Foto: Margus Ansu

Kas tahate popstaari moodi sukelduda kätemerre või silitada siili? Aga palun! Teaduskeskus Ahhaa avas eile tajunäituse, kus tuleb unustada, et katsumine, häbenemata vahtimine või nuusutamine pole avalikus kohas kombekas.

«Alustuseks võib siin tunnetada passiivseid puudutusi,» juhatas teaduskeskuse Ahhaa juht Andres Juur sisse väikse ringkäigu uuel näitusel «Ahhaa, meeltesegaduses!» ja sukeldus kätemerre.

Passiivsed puudutused tähendavad, et kummikinnaste pehmed paid panevad sel näitusel inimese harjumuspärasest teistsugusesse olukorda: tavaliselt ju katsume ise midagi, aga punaka valgusega kätemeretunnelit läbides puudutatakse-katsutakse hoopis meid.

Üht-teist ka koera elust

Kui olete oma nahal selgeks teinud, kas talute passiivseid puudutusi või ei, saate ülejäänud 49 interaktiivse eksponaadiga proovile panna kõik oma meeled ja kogeda asju, mida seni pole olnud ehk võimalust kogeda. Näiteks võib peale lamba silitada ka lohet, parti, siili ja veel mõnd tegelast, kes end naljalt puutuda ei lase.

«Natuke rohkem saab inimene näitusel ka endast teada,» märkis Andres Juur taju- ja meeltesüsteemi tutvusta-

vas füsioloogianurgas, kus selgub, et kõige tundlikumad on meil peopesad, suu ja suguelundid.

Üsna tundetud on aga käsivarred ja selg. Tagumik, mille kaudu urvaplaastriga püüti vanasti lastest korralikke inimesi kasvatada, on täitsa tuim tükk – see koht peab kaht lähestikku asuvat üsna teravat naela üheks seni, kuni naelad pole üksteisest vähemalt nelja sentimeetri kaugusel.

Peale selle saab näitusel maailma erinevaid külgi avastada jalataldade abil ning proovida väikeses pimedusetoas käegakatsutavate vihjete kaudu välja uurida, mis riiki olete sattunud ja kes on see inimene, keda seal kohtasite. Väiksed külastajad võivad aga ronida koerakuuti, et mõista koera elu.

Sokkides või paljajalu

Näituse «Ahhaa, meeltesegaduses!» on teinud Belgia firma Apex. Mõne eksponaadiga, näiteks Eesti suurima õhukahuri, meelepette kruvi, lõputu tunneli ja alati lusti pakkuvate kõverpeeglitega, täiendas väljapanekut Ahhaa.

Näitust «Ahhaa, meeltesegaduses!» saab kogeda tuleva aasta aprilli lõpuni.

Muide, korralikud ja häbelikumad inimesed peaksid enne meeltenäitusele minekut igaks juhuks heitma pilgu sokkidele, sest jalanõusid seal ei kanta ning keegi ei vaata viltu külastajatele, kes ka sokid ära võtavad.

Rahvarohke koht

• Teaduskeskuse Ahhaa tänavused külastajad teevad uut rekordit: suure tõenäosusega on aasta lõpuks 12 kuuga seda kohta külastanud 180 000 inimest.

• Selle aasta külastajatest pooled on Eestist ja pooled kaugemalt. Turistidest on 25 protsenti pärit Lätist, 20 protsenti Venemaalt ning 55 protsenti muudest lähematest ja ka väga kaugetest riikidest.

• Eelmisel aastal käis Ahhaas 176 000 külastajat.

• Tartus 2011. aasta mai alguses uksed avanud Ahhaa maja aastaseks külastajate hulgaks kavandati 100 000 huvilist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles