Tartu noorsootöötajad hakkavad koolidele järgmisest aastast pakkuma programmi, mis aitab parandada suhteid klassis ning seeläbi ka laste õppeedukust.
Koolidele pakuvad abi noortekeskused
30. oktoober 2013, 22:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lille maja noortekeskuse direktor Hele Riit-Vällik, kes projekti «Innustavad teod kooliraskustes noortele» Tartus eest veab, rääkis, et probleemsetel lastel on tavaliselt puudu sotsiaalsetest oskustest ning noorsootöötajad teavad, kuidas neid õpetada.
Tema sõnul toimib kõige paremini see, kui kedagi ei sildistata muretekitajaks ja tegeldakse kogu klassiga koos. «Probleemsete noorte käitumist üritatakse parandada klassist eemal, aga neil on ju vaja tavakeskkonnas hakkama saada,» selgitas Riit-Vällik uue abiprogrammi põhimõtet.
Aasta jagu tööd
Koolidele pakutav programm näeb ette 12 kohtumist ehk siis kestab ühe klassiga umbes neli kuud. Iga noorsootöötaja hakkab tegutsema pisut erinevalt, osalt tema enda ja osalt klassi eelistustest lähtuvalt. Reegel on see, et klassijuhataja on osa klassist ning nende kohtumiste ajaks ei lähe ta mitte õpetajate tuppa kohvi jooma, vaid osaleb kõigis tegevustes.
Riit-Vällik rääkis, et klassiga töötamise meetodeid on terve hulk ja need on samad, mida noortekeskustes kasutatakse: tehakse improteatrit ja rollimängu, räägitakse ja analüüsitakse, mängitakse, tehakse ka koos süüa, filme ja veel palju-palju muud.
Keskuste tööst eristab programmi see, et kõik need tegevused on mõtestatult seotud ja neid tehakse kindla eesmärgiga.
Programmi taga on umbes aasta jagu tööd. Kõigepealt pandi kokku komisjon noortega tegelevate asutuste inimestest, kes arutasid, mida ja kuidas võiks teha. Seejärel töötati Lille majas välja programmi algkuju, mida kevadel juba paaris koolis katsetati.
Riit-Välliku sõnul oli see prototüüp tugevalt tema enda nägu, valmivasse programmi panustavad aga erinevad noorsootöötajad ja see on mitmekesisem.
Üks katsealustest koolidest oli Herbert Masingu kool ning sealne sotsiaalpedagoog Siim Värv rääkis, et kindlasti oli neist kohtumistest kasu just selleks, et parandada klassi ühtekuuluvustunnet ja suhteid.
Teise plussina said lapsed teadlikuks sellisest kohast nagu noortekeskus ning pärast lähemalt tutvumist soovis ka kool ise teha koostööd. Nüüd on näiteks Masingu kooli üks klass õppimas just Lille majas, mis päevasel ajal on üsna tühi.
Väike osa suurest plaanist
Kõnealune projekt on osa suuremast aastaid kestnud Eesti Sotsiaalfondi programmist, mille eesmärk on suurendada noorte tööhõivet.
Lisaks Tartule valiti välja veel nelja omavalitsuse projektid.
Projekti mentor Kristi Jüristo Euroopa Noorte büroost rääkis, et Tartu projekt on neist ilmselt kõige suurema mõjuga, sest juba praegu on kaasatud ka teised noortekeskused.
Programm peaks lõplikult valmima tuleva aasta alguses ning seda pakutakse kõigile Tartu koolidele.
Õpetajatele abiks
«Innustavad teod kooliraskustes noortele»
• Eelmisel sügisel Euroopa Sotsiaalfondi toel käivitunud programm.
• Eesmärk on aidata probleemseid lapsi kooli ja noortekeskuste koostöös.
• Kandideerisid 24 omavalitsust, lõpusirgele on jõudnud neist neli.