Tammeka kavandab vutipoistele harjutuskeskust

MTÜ Jalgpallikool Tammeka esitas Tartu linnavalitsusele Sepa 15a ja Jalaka 34a krundile detailplaneeringu algatamise ettepaneku. Tammeka jalgpallikool soovib rajada liidetavatele kruntidele väljakud koos olmehoone ja parklaga.

Kunst- ja tavalise muruga väljak on kavandatud Sepa 15a asuvale staadionile. Korralike pesuruumide ja tualettidega hoone ning parkla tegemiseks soovib Tammeka kasutusse võtta staadioni ja Karete Konsumi vahele jääva Jalaka 34a kinnistu, mis praegu on riigimaa.

Kunstmuruväljakule on kavandatud 8500-ruutmeetrine pneumaatiline kuppel, nagu Tamme staadioni tenniseväljakul.

«Väljakul oleks kuppel peal mõned kuud aastas, vaid talvel,» ütles MTÜ Jalgpalliklubi Tammeka mänedžer Veiko Soo. «Esimesel kolmel aastal seda aga ei tule, sest kuppel lihtsalt maksab väga palju.»

Kõigepealt väljakud

Esimeses järjekorras tahab Tammeka Sepa staadionile teha korralikud väljakud.

«Eesmärk on leevendada väljakute põuda, Tartus on jalgpalliharjutajaid kõvasti rohkem kui väljakuid,» selgitas Veiko Soo. «Meie jalgpallikoolis käib trennis ligi 450 last ja noort, kellele on vaja harjutuskeskust. Sepa staadion on selleks sobiv koht.»

«Sepa staadioni põhiprobleem ongi selles, et see pole kasutuses, tegu on vaid joomakohaga,» ütles Tartu abilinnapea Raimond Tamm. «Samas on jalgpall Tartus üks enam harrastatud spordiala, mille vastu huvi pidevalt suureneb.»

Et väikestel ja suurtel vutihuvilistel oleks uusi harjutuskohti, ongi Tartu linnavalitsus nõus Tammeka jalgpallikooli soovile vastu tulema ja Sepa staadioni nende kasutusse andma.

Kõik tuleb läbi arutada

Eile õhtul tutvustati staadioni tulevikku kõigile asjast huvitatutele. «Kuulame ära kohalike arvamused ja soovid, meil ei ole plaanis harjutuskeskust vägisi teha,» selgitas Veiko Soo.

Staadioni naabruse kortermajade elanikud on harjunud seal jalutamas käima, harras-tajad taovad seal vutti, talvel kihab väljaku servas konutav küngas kelgutajatest. Kas kohalikel on voli ka tulevikus staadionil end pisut liigutada?

«Kui seal päeval keegi ei harjuta, siis ei näe ma probleemi selles, et inimesed staadionil käivad,» kostis Veiko Soo.

Kuid iga kell igameheõigus staadionil tulevikus enam ei kehti. «Staadionile tuleb kindlasti ümber aed, sest kahjuks lõhutakse spordiväljakuid ja nende inventari üsna palju,» ütles Veiko Soo. «Nendega, kes peavad kelgumäge tähtsaks, arutame seda ja otsime vastavalt piirkonna võimalustele mõistlikke lahendusi.»

Kas Tammeka jalgpallikool saab Sepa staadioni enda kasutusse või ei, otsustab Tartu volikogu. «Kui volikogu on asjaga päri, siis võib seal hakata väljakuid tegema, planeeringut pole selleks vaja,» ütles Raimond Tamm. Planeeringut on tarvis olmehoone ja parkla rajamiseks ning selle planeeringu tegemisel on kõigil võimalik sõna sekka öelda.

Sepa staadioni uuendamine maksab praeguste hindade järgi miljon eurot. «Kõike ei jaksa me seal korraga valmis ehitada, teeme töö järkude kaupa,» märkis Veiko Soo. «Alustame väljakutest, need on kõige tähtsamad.»


Sepa staadion

• Sepa staadioni rajas aastatel 1972–1975 sealsamas kõrval asunud Tartu katseremonditehas.

• Pärast tehase erastamist 1990. aastate keskel sai staadioni omanikuks Tartu linn. Aastatel 1997–2007 oli staadion tasuta kasutamiseks jalgpalliklubi Merkuur käes. 2006. aastast haldab seda kohta SA Tartu Sport.

• Sepa staadioni seisukord on vilets: pole pesemisvõimalust, tualette ega valgustust.

Allikas: Tartu linnavalitsuse sporditeenistus