Professorite linnajagu

Paul Ariste elas üle ristmiku, Voldemar Vaga ka siinsamas, alustab oma lugu Tähtverest Andres Tvauri. Tvauri on tänavu riigi teaduspreemia pälvinud arheoloog, kes oma perega elab Vikerkaare tänava eramus, mille tema vanaonu ja tädi omal ajal valmis ehitasid.

«Mina olin väike jõnglane, kui Ariste tuli ja teretas,» meenutab Tvauri. «Tema minu eesnime ei mäletanud, aga perekonnanime mäletas. Kuskilt oli selle teada saanud ja siis arutles, et see on gruusia nimi küll, aga mitte päris tavaline gruusia nimi.» Eks kuulus keelemees Ariste teadis. Vaga oli kuulus kunstiajaloolane.

Tvauri on Tähtveres suvesid veetnud väiksest peale. Püsivalt Tähtvere elanik sai temast umbes 15 aastat tagasi.
«Elada on siin väga mõnus,» ütleb ta. «Sama hästi kui kesklinnas. Siit on umbes kilomeeter Raekoja platsile ja kilomeeter linna piirini, kus on ujumiskohad, mets ja luht. Selles mõttes Tartus parim kant, sest ülejäänud külgedest on linna serv veninud hästi kaugele.»

Tähtvere serva jääb Tartu laululava ja selle taha dendropark suusaradadega.
Tähtvere oleks ka hea koht töö tegemiseks, aga Tvauri peres kasvab viis last ja raamatutel-paberitel on lahedam ülikooli kabinetis.
Kahtlemata on Tähtvere Tartus tuntud kui professorite linnajagu, kus ilmselt on sündinud sadu monograafiaid ja ette valmistatud tuhandeid loenguid. Tähtveres elab või on elanud suurem osa EPA, nüüdse maaülikooli rektoreid, ka hilisem president Arnold Rüütel. Niisamuti on see olnud koduks Tartu Ülikooli rektoritele.

Tvauri üle tänava naaber Vello Täär meenutab vahejuhtumit, kui ta Tähtvere pargis oma tüdrukuga jalutas, aga siis järsku hakkas keegi järelejätmatult hõikuma: «Vello, Vello, Vello!» Täär sattus segadusse. Siis selgus, et ülikooli rektor Arnold Koop kutsus oma musta puudlit, kelle nimi oli Vello.

Eestiaegne põlluarendus
Avarate aedadega Tähtvere on Tartus noor linnajagu. Täär võtab asja lühidalt kokku: «Tähtvere iseenesest pole midagi muud kui 1930ndate aastate põlluprojekt. Tähtvere mõisa põldudele jagati välja krundid, kuhu enne maja ehitamist oli ehitatud tänav, veetud elektriliin, kanalisatsioon ja telefonikaabel.»

Ja tõepoolest, veel 1927. aasta Tartu kaardil pole Tähtvere linnajaost kriipsugi. Oli küll Tähtvere mõisa peahooneni viiv tee, mis kulges mõisapargi servas mööda 19. sajandil rajatud õlletehasest. Aga muidu oli tegemist mõisa raudteeäärsete põldudega, mis jäid linna servas seisva 1899. aastal valminud katoliku kiriku taha. Linn sai sellest küljest otsa Veski tänavaga.

Tähtvere linnaosa projekteeris rangelt sümmeetrilisena arhitekt Arnold Matteus, hoonestamine algas 1931. aastal. Linnaosa telg on tammealleega Taara puiestee, sellega ristuvaid tänavaid seob poolkaares Vikerkaare tänav.

Vello Tääri taksojuhist vanaisa ehitatud maja oli Vikerkaare tänavas üks esimesi. See valmis mõni kuu pärast 1940. aasta juunipööret. Vanaisa ettenägelikkuse tulemusena sai kahekorruseline maja algselt kavandatust poole väiksem, seegi pool oli jagatud kaheks korteriks. Nii jäi perekonnale kodu alles ja pereisa pääses küüditamisest.

Maja seisis alul keset tühja välja nagu praegused põlluarendused, ja Vello Täär mäletab fotot, kus maja juurest võetud pildil on taamal näha auruvedur. Praegu on raudteeni mitu tänavat maju.

Linnaosa väljaehitamine ei läinud ladusalt. Kreutzwaldi tänavas on Soome arhitekti Alvar Aalto 1932. aastal projekteeritud funkvilla, mis oli mõeldud geograafiaprofessor August Tammekannu perekonnale. Näiteks selle ehitamisele tõmbas ülemaailmne majanduskriis pidurit. Siis tuli peale sõda.

Tagumine osa Tähtverest on juba sõjajärgseil aastail ehitatud ja Tvauri teada on tema kodumaja vundamendi ja garaaži tarvis tellised kogutud Tartu varemetest. Need on erinevas mõõdus ja põlemisjälgedega. Siis, Stalini aja lõpus, oli materjalidega väga kitsas.

Sead külaliste silmarõõmuks
Nõukogude aja Tähtvere polnud mitte ainult akadeemiliselt viljakas, vaid ka viljakas aianduspiirkond. Oma tarbeks juurikate kasvatamine oli iseenesestmõistetav. Mõneski tagaaias seisis mesipuu. Kuid väga paljudes aedades kasvatati lõikelilli. Roose, nelke, tulpe, nartsisse. Vello Täär ütleb, et lillekasvatus käis tema pere aias ja käis ka arstist naabri aias. Aga see on möödanik. Nüüd on rõhk iluaiandusel.

Tvauri aias on pisut marjapõõsaid ja viljapuid, aga porgandit ei panda ammu. «Pole aega ega vajadust,» põhjendab Tvauri. Küll on aianurgas kasvamas kaks rippkõhtsiga – lastele lemmikloomaks. «Neid on hea pidada, ei haugu,» lausub Tvauri. Naabrid näitavad sigu külalistele ja annavad üle aia süüa.

Mida aga Tvauri kaasa Kärt Metsoja on tähele pannud, on naabritevaheliste suhete suur erinevus Tähtveres ja Emajõe ürgoru nõlva all sellega külgnevas Supilinnas, kus ta enne elas. «Siin mängivad lapsed oma koduaias, see on hoopis teistsugune elu kui Supilinnas. Seal käisid lapsed kõikide juures. Elu kees hoovides ja tänavatel. Lapsi ju tegelikult on. Siin ja seal ja seal,» osutab Metsoja naabermajade poole. «Aga kõik on eramajad, kus kogu elu käib tagaaias.»

Täär ja Tvauri lisavad, et see tähelepanek naabritevahelise vähese või vähemasti väheneva suhtluse kohta puudutab ka täiskasvanuid. Seletusi võib olla mitu. Näiteks põlvkondade vahetus või et aedade vahel on kaunis kasinalt n-ö ühiskondlikku ruumi, kus talgukorras midagi ära teha.

Supilinnas on linnaosa päevad suur sündmus, Tähtvere päevi on küll üritatud pidada, aga suurt vunki pole need saanud.
Linnaosal ei ole ka õiget keset. Matteus kavandas küll Taara puiesteele linnaväljakut, kus pidid olema kauplused, kuid praegu on kõigest pakendikonteinerid. Pole ka linna kooli, aga vähemalt on katoliku kiriku juurde loodud erakool. See on linnajao ühes servas. Lasteaed ja ainus suurem pood asuvad  teises servas.

Aga selle eest on maaülikool oma õppehoonete ja ühiselamutega, millest tuntuim kannab nime Torn. Maaülikooli ekstravagantse välisilmega võimla on kohalikele mugav treenimiskoht.

Tähtvere piiresse mahub ka laululava, kus Tartu laulupidusid on peetud aastast 1965 ja mis praegusel kujul valmis 1994. aastal.
Tvauri leiab, et sealsed peod ei ole siiski Tähtvere, vaid ülelinnalised sündmused. Aga sumedal suveõhtul saavad tähtverelased neist sündmustest oma koduaias osa. Kas või näiteks siiski, kui anekdoodivestjad Erkki Kõlu ja Valdo Jahilo aastate eest anekdoodi rääkimise kestusrekordi püstitasid.

Anekdootlik on ka Tvauri räägitud lugu, kuidas miilitsad ühel talvepäeval Paul Ariste arreteerisid. «Ariste viidi kahe miilitsa vahel ära,» oli üks kolleeg oma silmaga näinud. Kui Ariste kõigi üllatuseks siiski tööle jõudis, selgus, et vana õpetlane ei saanud hästi alla libedaks muutunud Jakobi mäest, mis ühendab Tähtveret kesklinnaga. Näinud kahte militsionääri, öelnud, et tulge, aidake. Ja need siis toetasid, üks ühelt, teine teiselt poolt.

Tähtvere linnaosa Tartus

Paikneb Tartu-Tapa raudtee ja Emajõe vahelisel maa-alal Tartu loodeosas.

Elanikke 3023 (2012).

Tuntud endisi ja praegusi elanikke: president Arnold Rüütel, Tartu Ülikooli rektorid Fjodor Klement, Arnold Koop, Jüri Kärner, maaülikooli rektorid Nikolai Koslov ja Mait Klaassen, professorid Juri Lotman, Zara Mints, Paul Ariste, Herbert Ligi, Voldemar Vaga, Atko Viru, Tiit-Rein Viitso, Marika ja Raik-Hiio Mikelsaar, Lembit Allikmets, Toomas Karu, Paavo Kõrge, Tiina Talvik, Margit Sutrop.

Tuntud isiku nimega tänavad: A. Haava, K. A. Hermanni, J. Hurda, C. R. Jakobsoni, J. V. Jannseni, L. Koidula, F. R. Kreutzwaldi, A. H. Tammsaare, F. Tuglase.

Kinnisvara hindu: ühetoaline korter (37 m²) 53 900 eurot, kolmetoaline korter (130 m²) 160 000 eurot, neljatoaline korter (73,5 m²) 69 900 eurot, viietoaline korter (228 m²) 275 000 eurot.