Koorijuht ilmutas plaadiga luulekogu

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riina Trumm hoiab põlvedel väikekannelt ning esitab musitseerides oma luulet. Ta ütleb, et võru keel kõlab teinekord juba kõneldeski just nagu muusika.
Riina Trumm hoiab põlvedel väikekannelt ning esitab musitseerides oma luulet. Ta ütleb, et võru keel kõlab teinekord juba kõneldeski just nagu muusika. Foto: Kristjan Teedema

Viljandi koorijuht ja muusikaõpetaja Riina Trumm ei oska öelda, miks ta ühel päeval luuletama hakkas. Aga seda, miks see luule sündis võrukeelsena, teab ta täpselt – võrukeel on ta emakeel.

Raamatus «Taivakõ, mu elo Laivakõ» trükitud read on väga isiklikud ja hinge paljaks kiskuvad. «Ma vist ei oskakski eesti keeles öelda kõike seda, mis ma siin olen väljendanud,» ütles autor.

Riina Trumm kasvas üles Võrumaal, veetes suure osa oma lapsepõlvest koos vanaemaga, kes muud keelt peale võru keele ei rääkinud. Ta lapsepõlvekodu asus maastikul, mille taevas oli väga avali, nii et kõik päikesetõusud ja -loojangud olid alati näha. Ka mäletab ta, kuidas siis, kui vanaema suri, tuli tal veeta pikki päevi üksipäini kodus.

«Ma olin vaid 7-aastane ja kartsin väga. Ja selle vastu sain nii, et istusin terve päeva laua peal ja vaatasin aknast õue,» meenutas ta.

Riina Trummi luuletused ongi seotud kõik looja- ja kõiksusearmastusega, puudutades taevast, kuud, tuult, tuisku, vett ja vihmasadu.

Kui Riina Trumm tõsisemalt järele mõtlema hakkab, siis usub ta, et on need luuletused kirjutanud endale raviks. Need on teda nii vaimselt kui hingeliselt aidanud.

Kakskümmend aastat tagasi kinkisid Tartu arstid – professorid Hele Everaus ja Karl Kull – talle teise elu. Hematoloog Ain Kaare on ravinud teda kõik vahepealsed aastad ning nad kohtuvad nüüdki sageli. «On üldse üks suur ime, et ma sellest kõigest välja olen tulnud,» rääkis ta. «Ma ei parane oma tõvest küll kunagi, aga tean, et just haigus on mind elus palju õpetanud – sellestki on mul kaks luuletust.»

Muusikainimesena ei leppinud Riina Trumm pelgalt ridadega valgel paberil, vaid soovis, et ta esikteoses põimuks mitu kunstiliiki. Raamatuga on kaasas plaat, kus kõlab luule, ning selle kõrvale improviseerib pianist Urmas Lattikas.

Kaks luuletust Riina Trummi raamatust on niigi juba viisistatud. Ühe, «Kuukõsõlõ», on lauluks kirjutanud autor ise, see kõlas võrukeelsel laulu- ja rahvapeol Uma Pido ning kooriseade lõi sellele Urmas Lattikas.

Teise teksti «Vihmakõsõlõ» on tuntuks laulnud Mari Kalkun.

Pianist Urmas Lattikas tunnistas, et tänu Riina Trummi luulekogule saab ta nüüd võru keelest aru palju rohkem kui varem ning võib kinnitada, et tegemist on väga kauni poeesiaga. See on olnud ka põhjus, miks ta andis nõusoleku koostööks.

«Püüdsin sõna ja heli tasakaalu viia, ja nõnda, et muusika poleks pelgalt illustratiivne. Samas nii, et see habrast sõna lämmatama ei hakkaks. Teadmine, et luule ja muusika on sõbrad, oli mul juba enne,» kommenteeris Lattikas.

22. oktoobril kell 18 on Tartu linnaraamatukogu saalis Riina Trummi luuleraamatu «Taivakõ, mu elo Laivakõ» ja heliplaadi esitlus.

Raamat

«Taivakõ, mu elo Laivakõ»

Riina Trummi võrukeelne luuleraamat ja plaat koostöös pianist Urmas Lattikasega.

28 luuletust aastaist 2004–2012.

Illustreerinud Naima Neidre,

kujundanud Mariana Hint.

Kirjastanud autor, 2013, 40 lk.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles