Restaureerimisfirma Haspo alustas septembri lõpus vanas kaubamajas kunstnik Elmar Kitse loodud pannoo eemaldamist telliskiviseinast. Üheksast paanist oli eilseks õnnestunud edukalt kätte saada kaks.
Tartu vanas kaubamajas algasid Kitse pannoo päästetööd
17. oktoober 2013, 12:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selline asi ühes tükis maha saada on erakordne mitte ainult Eestis, vaid ka laiemalt,» lausus Tartu tarbijate kooperatiivi juhatuse esimees Tarmo Punger, kui vaatas eile Haspo töömeeste tegutsemist.
Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakonna juhataja Hilkka Hiiopi ja Haspo koostöös valminud tööprojekti järgi kaeti kogu pannoo kõigepealt puuvillase riidega, mille kinnitamisel kasutati jänesenahaliimi. Seejärel lõigati kahe paneeli vahele soon ning paigaldati umbes kolme meetri pikkune ja meetrilaiune vinkelrauast raam.
Vineertahvlitega kaetud raami ja pannoo vahele jääv paarisentimeetrine vahe täideti Makroflexi ehitusvahuga. «See vaht seob raami pannooga ning seejärel lõigatakse paneel kahemillimeetrise trossiga seina küljest lahti,» selgitas Haspo projektijuht Ando Ossip.
Tehnika toimib
Eile kolmandale paneelile raami paigaldanud töömees Üllar Üllim ütles, et ühe paneeli kättesaamiseks kulub kuni kolm päeva ning kogu töö võtab aega üle kuu. Umbes sama kaua kulus Elmar Kitsel ka teose loomisele 1965. aastal.
«Füüsiliselt on kõige raskem trossiga lahtilõikamine. Kahe mehega tõmbame. Heal juhul saab päevaga, aga võib ka kolm minna,» lausus Üllim. Probleem tekkib siis, kui lubikrohvi sisse on sattunud mõni väiksem kivi, millest terastross peab läbi või mööda saama.
«Nüüd, kui kaks paani on käes, võib öelda, et see tehnika toimib,» märkis Punger ning oli tulemusega rahul. Esialgne projekt nägi ette pannoo eemaldamist koos välisseinaga, kuid Pungeri sõnul olnuks see liiga grandioosne ettevõtmine.
«See monoliitne asi oleks kaalunud nelikümmend tonni ning risk, et kõik lõpeb sellega, et see pole enam monoliitne, oleks olnud väga suur. Eriti kui vaadata seina kvaliteeti ja materjali. Ja arvestades ajastut, kui tsement ei viibinud parasjagu objektil, kui objekti tehti,» muigas Punger.
Kink ERMile?
Selle aasta lõpuni jäävad kõik üheksa paneeli vanasse kaubamajja ning nende edasine saatus oli eile veel lahtine. Pungeri sõnul on nad kaalunud ka võimalust kinkida kunstiteos Eesti Rahva Muuseumile. «Nii oleks talle tagatud paremad hoiu- ja esitlustingimused, aga me ei välista ka seda, et töö on uues majas taas üleval,» rääkis Punger.
Kunstiteose mahavõtmine läheb TTK-le laias laastus maksma 20 000 eurot.
Pungeri kinnitusel korraldatakse veel sel aastal vana maja lammutamiskonkurss ning uue aasta alguses alustatakse hoone lõhkumist. «Kõigile rentnikele on öeldud, et jaanuari alguseks peab olema maja tühi. Paljud on juba ka läinud, kaubandus tuksub ilmselt kõige kauem,» lausus Punger.