Tartu politseinikel tuli laupäeva pärastlõunal päästjate abiga jõuliselt siseneda Annelinnas asuvasse korterisse, kust kostuv liigvali muusika ja lärm segas teiste elanike rahu.
Politsei lasi korrarikkujate korteriukse maha võtta
14. oktoober 2013, 19:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud laupäeval, 12. oktoobril kella 13.50 paiku sai politsei teate Tartus Kaunase puiesteel korteris valjult mängivast muusikast, vahendas PPA pressiesindaja.
Vali muusika ei raugenud ka siis, kui patrullpolitseinikud andsid korralduse korteriuks avada ja korrarikkumine lõpetada. Tartu patrullpolitseinikele oli antud aadress ja korteris tavapäraselt viibivad isikud juba varasemast tuttavad, sest lärmakatest koosviibimistest oli sealt ennemgi teateid laekunud. Lootes seekordsest karistusest pääseda, otsustas peoseltskond politseinikele ust mitte avada. Lähtuvalt politsei ja piirivalve seadusest otsustasid politseinikud välja kutsuda päästeametnikud, kelle abiga korteri uks avati.
Kontrollimisel selgus, et korteris viibis kokku 16 täisealist isikut. Korteri valdaja koos kolme kaaslasega toimetati arestimajja kainenemisele. Jaoskonda toimetati ka isik, kes politseile võõra isiku passi esitas. Ülejäänud isikutel lubati pärast dokumentide kontrollimist korterist lahkuda. Korterivaldaja, 31-aastase mehe suhtes alustati väärteomenetlus avaliku korra rikkumise eest, mille eest seadusandja näeb karistusena ette kuni 400-eurose rahatrahvi või kuni 30 arestipäeva.
Tartu patrullteenistuse vanem Maido Kolk sõnas, et ukse jõuline avamine on kindlasti äärmuslik abinõu, kuid kui avaliku korra ning rahu rikkumine kestab järjepidevalt, tuleb politseil teiste inimeste heaolu tagamiseks karmilt sekkuda ja kaaskodanike häirimine lõpetada. «Kortermajas elades tuleb arvestada oma paljude naabritega ning peo või sünnipäeva toimumisest võiks võimalusel oma naabreid eelnevalt teavitada,» lisas Kolk.
Patrullteenistuse vanema sõnul saab politsei nädalast nädalasse mitmeid teateid selle kohta, et mõne seltskonna lärmakas oleng on ületanud igasuguse taluvuse piirid. «Tihtilugu on neil puhkudel tegu just suurte paneelmajadega, kus kurdetakse, et mõnest korterist kostuv lärm on täitnud kogu trepikoja. Rahurikkumisi leiab aset ka näiteks parkides, poeplatsidel, bussipeatustes ja sõidukites, kus valjuhäälse muusika kuulamine või lärmakas kõnepidamine häirib ligilähedal elavate inimeste uneaega. Seesugused probleemid on väga erinevad – üht häirib häälekas vestlus, naabrilaste kilkamine, koera haukumine ning teist pahandab pillimäng, hilisõhtused remonditööd naaberkorteris või teleri-raadio kärarikas kuulamine. Inimeste taluvuspiirid on väga erinevad. Olgugi, et valdav osa rahurikkumistest leiab aset öisel ajal, tuleb ette ka juhtusid, kus pahameelt avaldatakse lärmi pärast päise päeva ajal. Seejuures tuleb märkida, et avaliku korra rikkumine on lubamatu mis tahes kellaajal,» kirjeldas ta.
Minu rahu rikutakse – kuidas edasi toimida?
Sageli ei haara häiritud elanikud esmajoones kohe telefonitoru järele, et politseisse helistada. Hakatuseks püütakse iseseisvalt rahurikkujaga suhtlust teha, nende tähelepanu probleemile juhtida ning üheskoos mõlemale osapoolele sobilik lahendus leida. Võib muidugi juhtuda, et kokkuleppele ei jõuta, ka keelamisi kuulda ei võeta, ja siis on mõistlik oma õiguste kaitseks juba politseisse pöörduda.
Rahurikkujate vastutus
Nii mõnigi kord ei ole politseil tarvitsenud rahurikkujale otsejoones süüteoprotokolli vormistama hakata, sest pärast omavahelist vestlust on lärmakad koosviibimised ja valju muusika kuulamised oma lõpu leidnud. Kui aga mõne aja möödudes näiteks muusikakeskuse helinupp maksimaalse peale krutitakse ja ilmneb, et rahurikkuja vaigistamine on andnud vaid lühiajalise efekti, ootavad selliseid inimesi ees juba karmimad meetmed. Politseitöö praktikas on esinenud raskemate juhtumite puhul ka seda, et rahurikkujale on mõistetud karistuseks kümneid päevi arestikambris.