Lume sulamine, kevadvihm ja üle kallaste kippuv Emajõgi tõstatavad igal kevadel küsimuse: kas Supilinna keldrites ulatub vesi alumiste moosiriiuliteni või ka kõrgemale? Sel aastal lubab kevad tulla teisiti.
Liivakotid ootavad uputuse algust
/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
21. märts 2010, 17:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuuekraadine päevasoe ja hiigelsuured sulamist ootavad lumehunnikud on tartlastes juba mõnda aega tekitanud küsimuse, kuhu küll kõik sulavesi ära mahub. Teine küsimus on muidugi, kas Emajõgi kavatseb suure lumesulavee tõttu tavalisest rohkem üle kallaste tulla.
Praegu on Emajõgi väga madal ning suureks tõusuks peaks veetase kerkima üle 20 cm ööpäevas. Praegu on see ööpäevas tõusnud kolm kuni viis sentimeetrit.
«Kuna jõe veetase on väga madal, ei juhtuks linnas midagi ka siis, kui veetase tõuseks viis päeva järjest 20 sentimeetrit,» märkis Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi peaspetsialist-hüdroloog Ene Randpuu.
«Kui nüüd oletada, et selline soe püsib kümme päeva ning sajab lisaks veel ka lörtsi või vihma, siis võiks ehk suuremat Emajõe tõusu näha,» rahustas Randpuu. Tegelikult aga kümme päeva järjepanu sulailma meil oodata pole ning kuuekraadine soe asendub juba nädala esimeses pooles kümne külmakraadiga.
Mõni aasta tagasi varus Tartu linnavalitsus Supilinna üleujutuste tarvis liivakotte. Need on ka praegu uputuse ootel.
«Need asusid küll kuuris ja said katuse sisselangemisel veidi viga, kuid kotid vaadatakse nüüd üle ja pannakse võimaliku uputuse tarvis valmis,» rääkis Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak.
Kohad, kus kevadine sulavesi tavaliselt enam muret valmistab, on Supilinnas Kartuli ja Oa tänava kandis ning Vana-Ihastes, kus hooned on ehitatud madalamatele kohtadele. Neid kohti käis Haak nädalavahetusel üle vaatamas ning kinnitas, et praegu pole muretsemiseks põhjust.
Randpuu sõnul pole supilinlastel veel tarvidust hakata uputuse vastu kottidesse liiva kühveldama, sest tavapärasest suuremat üleujutust ilmselt kartma ei pea.
Tartu Veevärgi juhatuse esimees Toomas Kapp kinnitas, et praeguse sula puhuks on veevärk valmis ning äravoolu vähese töövõimsuse tõttu ei tohiks üheski linnajaos uputust tekkida. Veevärgil on linnaga lisaks veel kokkulepe, et nendest kohtadest, kuhu vesi kevaditi ikka koguneb ning kanalisatsiooni vooluteed ei leia, teisaldatakse see autodega.
Aga mis siis ikkagi juhtub, kui näiteks 20 päeva järjest tuleb suurt sooja, nii 20-kraadist? «No siis tuleb ju kevad!» naljatas Randpuu. Aastaid tagasi oli selline erandlik olukord ning siis ei suutnud kanalisatsioon liigset sulavett vastu võtta. Praegu aga Randpuu sõnul 20-kraadist ilma veel nii pea loota pole.
Rohkem loe ilmast homsest Tartu Postimehest.