Kaksteist aastat tagasi tööle hakanud Torma prügila lõpetab kolmanda ladestusala täitumise tõttu prügi matmise ning plaanib alustada järgmist aastat jäätmejaamana, kus prügi sorditakse ning edasiveoks ümber laaditakse.
Torma prügila läheb kinni
7. oktoober 2013, 22:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Torma prügilat haldava OÜ Amestop juhatuse liige Toomas Orumaa kinnitas, et praegu uusi ladestusalasid rajada kavas pole ning 2014. aastal jääb muist 11 töötajast, kes on praegu Amestopi palgal, tööta. Nende arvu Orumaa ei täpsustanud.
«See on jäätmekäitluse tänane päev, aga ma ei ütle, et see on loomulik,» kommenteeris Orumaa tekkinud sundseisu. «Eestis on viis nn europrügilat ja nad kõik on väga suurtes raskustes. Pole normaalne, et riik on neisse palju raha paigutanud, aga ära majandada need end enam ei suuda.»
Torma prügila on Orumaa sõnul erandlik seetõttu, et selle rajamis- ja laienduskulud on teiste prügilatega võrreldes olnud väikesed.
«Isegi kontoriruume pole sinna rajatud,» märkis Orumaa ning lisas, et prügila tuleviku suhtes veel täit kindlust pole, sest jäätmejaamana jätkamise peab heaks kiitma ka Torma vald.
Riik maad ei anna
2001. aastal valminud Torma prügilas on seni täidetud ja kaetud kaks ladestusala: 0,5-hektarine ning 1,2-hektarine. Kolmandale, poolteise hektarisele ladestusalale pole jätkuks neljandat tulemas, sest keskkonnaministeerium ei ole kolme aasta jooksul heaks kiitnud selleks riigimaa eraldamist.
«Territoorium ammendub ja eks me hakka vedama jäätmeid siis põletuseks Iru elektrijaama,» arutles Toomas Orumaa. «Kolmanda ladestusala katmise toiminguid oleme juba alustanud, ajame seda õigesse profiili.»
Torma prügila territoorium kuulub Torma vallale. Prügila rentnikfirmast Amestopist kuulub pool Toomas Orumaale, teine pool Ragn-Sellsile.
Torma abivallavanem Tõnu Uuna kinnitas, et valla seni ainus kasu Torma prügilast on olnud loodud töökohad ning palkadelt vallaeelarvesse laekunud tulumaksu osa. Renditulu pole vald Uuna sõnul teeninud, Amestop on kasutanud valla maad tasuta.
«Ladestamise lõpetamine on riiklik poliitika, mis ei sõltu meist,» sedastas Uuna. «Vallal pole objektiga põhimõtteliselt enam midagi teha, vald võiks ta hoopis võõrandada. Kui valimised möödas on, eks volikogu otsusta.»
2004. aastal ehitas Amestop välja asfaltkattega ala jäätmete liigiti kogumiseks ning biolagunevate jäätmete kompostimiseks. 2006. aastal valmis jäätmete sorteerimishall koos spetsiaalse liiniga, 2010. aastal uus nõrgveepuhasti. 2011. ja 2012. aastal paigaldati Torma prügilasse gaasikogumistorud ning hakati gaasi põletama.
Prügiautot näeb harva
2009. aastal suleti Eestis kõik keskkonnanõuetele mittevastavad prügilad, sealhulgas Tartu linna ja maakonda teenindanud Aardlapalu prügila Tartust ligi kümne kilomeetri kaugusel Haaslava vallas.
Esialgu hakkasid kõik tartlaste olmejäätmed rändama Tormasse. Järk-järgult loobus Amestopi osaniku Ragn-Sellsi põhikonkurent Cleanaway – hilisem Veolia ja nüüdne Eesti Keskkonnateenused – Torma prügila kasutamisest ning veab praegu Tartu piirkonna olmejäätmed kas Järvamaale Väätsa prügilasse, Tallinna külje alla Jõelähtme prügilasse või Irru põletusse.
Tormasse veab Eesti Keskkonnateenused firma lõunaregiooni juhi Kalle Voogla sõnul ehitusjäätmeid, mida ei saa ümber töötada ega põletada, näiteks klaasi ja eterniiti. Need hakkavad minema edaspidi ilmselt Väätsa või Tallinna, lisas Voogla.
Ka Ragn-Sells ise kasutab Torma prügilat veel vaid minimaalselt, vedades enamiku Lõuna-Eestis kogutavaist segaolmejäätmetest oma Tallinna sorteerimiskeskusse.