Katusel varitsev oht ajab autoteele

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katustelt varisev lumi peletab kõnniteelt sõiduteele.
Katustelt varisev lumi peletab kõnniteelt sõiduteele. Foto: Sille Annuk

Üks kõnnitee toigastega suletud ühel pool teed, teine lintidega teisel pool, võtab ema lapsevankriga suuna sõiduteele. See eilehommikune kirjeldus Jakobi tänavalt Krooksu pubi juurest on karm tegelikkus kõikjal linnas.


Läinud nädala uudistest on kõigil juba teada, mida taevast langevad lume- ja jääkamakad autodega teha suudavad.

Eile pärastlõunal sai Tartu Ülikooli Kliinikumi avalike suhete juht Kristi Tael siiski raporteerida, et katustelt langevad koormad ei ole Tartus kedagi vigastanud ja ka libeduse ohvreid pole tavalisest talvepäevast enam. Küll on arstiabi vajanud kolm katuserookijat.

Tartu menetlusteenistuse juhi kohuseid täitev Margus Oks tunnistas eile, et linna käed jäävad variseva lume ja hoiatusmärkide kiuste teed otsivate linlaste abistamisel lühikeseks. Ametnikud käivad küll regulaarselt kontrollimas ja eriti siis, kui heakorratelefonile 1789 vihje anda.

Kui katusel varitseb ohtlik lumelasu või on kõnniteel liikumine muidu keeruline, juhivad teenistuse töötajad sellele omanike tähelepanu. Kui omanik seepeale tegutsema ei hakka, võib järgneda väärteomenetlus ja trahv. Katustel varitseva ohuga seoses on selliseid tähelepanujuhtimisi tänavu olnud 60, väärteomenetlusi kaks.

Oks ütles, et paraku ei ole linnal võimalust ise hoiatavaid märke välja panna ega teiste omanike katustelt lund rookima minna.

Oks leidis, et kui hoiatavad tokid on väljas, siis on selles mõttes hästi, et omanik teab, ja küllap olukord peagi laheneb. Hullem on lugu siis, kui lihtsalt hakkab lahmakaid räästast alla sadama.

Reedel olid teenistuse töötajad tunnistajaks, kuidas katuselt sõitis alla mitu tonni lund. «See oleks tapnud,» tõdes Oks.

Tartu abilinnapea Margus Hanson ütles, et loodetavasti teevad majavaldajad kõik selleks, et võimalikult pea oleks likvideeritud nii oht kui ka tokid, mis on pandud välja inimeste tervise huvides. Ta lisas, et loodetavasti ka autojuhid mõistavad, kui jalakäija on sunnitud sõiduteel kõndima, ja vähendavad kiirust.

Hanson möönis, et linnal tõesti pole võimalust appi minna katuseid puhastama, see on omaniku vastutus. Tema soovitus oli alati veenduda, et ohtu pole. Ta tunnistas, et on ka ise murelikult räästaid uurinud ja eile autot parkideski üritas turvalisemat kohta valida.
----------------------------------------------------

Kas see, et täna (eile – toim) on tänavail suuri veelompe vähemaks jäänud, on Tartu Veevärgi töömeeste teene või avas sulailm restkaevud ise?

Vastab Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp:

Nii ja naa. Kui meieni on jõudnud mureteade, oleme varustanud teataja kaardiga või ka ise mõnes kohas kaevu avanud.
Üldiselt on restkaevude väljapuhastamine tänavapuhastusfirmade töö. Infot neile vahendab number 1789.

Kuidas juriidiliselt on, kas restkaevude kaaned peaks olema kogu aeg lumest ja jääst vabad?

Tänavapuhastushankeis on see küll kirjas, aga suurte külmadega polnud mõtet neilt lund ära lükata, muidu võiks kaevud ära külmuda.

Üldiselt pääsesime seekord kergelt. Suur kartus, et sula tuleb koos suure sajuga, ei saanud õnneks teoks. Pühapäeval jõudis reoveepuhastisse 37 000 kuupmeetrit vett, aga suurte sadude puhul võib kogus olla 50 000 kuni 70 000 kuupmeetrit ööpäevas.

Kui palju on tavaline?


Kuival ajal kuni 25 000 kuupmeetrit ööpäevas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles