Lumeuputus maksab juba pool miljonit krooni

«Mina ei mäleta, et viimase 40 aasta jooksul oleks olnud talve, kus pole olnud ühtegi sula. Ja lund on 40 sentimeetrit,» ütles eile Madis Tammeorg, Tartu haljastus- ja puhastusteenistuse juht, kes peab hea seisma linnatänavatelt lume rookimise eest. «Et sula ei ole olnud, seepärast võtab ka lumi palju ruumi.»

Koos eile linnavalitsuse reservfondist antuga on lume veoks ja teisaldamiseks sel talvel eraldatud juba poole miljoni krooni kandis. Seejuures eilsest summast 200 000 on juba kulutatud. 100 000 krooni ongi veel alles.

Päästeautodel kitsas

Linnavalitsusele raha eraldamist põhjendades kirjutas Tammeorg, et vaja on «vähemalt» 300 000 krooni.

Sessamas kirjatöös seisab, et lumevallide tõttu on probleeme bussiliikluse tagamisel Kalevi (Soola-Pargi lõik), Aida, Aardla (Soinaste-Vaarika), Herne, Lembitu, Vaksali (Kuperjanovi-Näituse), Lunini ja Kruusamäe tänaval, Taara puiesteel ja Kesk kaares. Samuti pole võimalik rohkem lund vallitada kitsamatel tänavatel nagu Vallikraavi, Veski, Kloostri, Kabeli, Kastani, Filosoofi jt. Liikluse tagamiseks on vaja vähemalt ühelt poolt vallid ära vedada.

Tammeorg jätkab kirjas, et samuti on probleemiks Aleksandri ja Era tänavas päästeameti ja kiirabi operatiivsõidukite väljasõidu ning abivajajateni juurdepääsu tagamine.

Ajalehele ütles Tammeorg, et eelistatud on vallide teisaldamine rootori või laaduriga minimaalsele kaugusele, vedu kaugemale on vaid hädalahendus, sest on palju kulukam.

Uputuste võimalus

Tartu abilinnapea Margus Hanson ütles, et tuleb arvestada ka vabariigi aastapäeva üritustega ja parandada liiklemisvõimalusi.

Sõltumata sellest, mida teeb Tartu tänavatega nädalavahetuseks ennustatav tuisk ja suur sadu, on Tammeoru sõnul vaja teeäärseid lumevaale teisaldada linnas lisaks ülalnimetatuile ka mitmel pool muudel tänavatel, et avada kevadistele vetevoogudele restkaevud ja vältida nii uputusi. Kas uputama hakkab või ei, sõltub lume sulamise kiirusest.

Hansoni sõnul on probleem selles, et maapind on pooleteise meetri sügavuselt külmunud ja kui kaevud praegu avada, võivad need jääd täis minna.

Ta lisas, et praegu ei ole raha eraldades silmas peetud suurte lumekuhjade äravedamist raeplatsilt ja veel mitmest kohast, kus see sulades häirivalt tänavat märgab.
-------------------------------------------------

Kas?

Kroonuaia silla alt lähevad läbi kõnniteed, kuid need on lumest koristamata ja läbikäikude ette on lükatud vallid. Kas kõnnitee on blokeeritud linnavalitsuse algatusel?

Vastab Tartu haljastus- ja puhastusteenistuse juhataja Madis Tammeorg:

Vallid on kõnnitee ette lükatud tõesti linna tellimusel, et inimesed sillaaluseid kõnniteid ei kasutaks. Me ei suuda seal praegu tagada ohutut liiklust.

Jõgi ujutas enne jää tulekut kõnnitee üle ning siis külmus vesi ära. Kõnnitee peale jäi umbes pool meetrit jääd, mida ei saa sealt kuidagi ära koristada.

Ka Kroonuaia silla projekteerimisel 1996. aastal arvestati, et mõnel aastal jääb kõnnitee vee alla. 1999. aastal, mil Emajõgi tungis ka Kartuli tänavale, sõitis üks süstamees mööda kõnniteekohta silla alt läbi.

Jälgedest on näha, et mõni siiski käib silla alt läbi.

Omal riisikol võib ikka käia. Samamoodi kõnnivad inimesed ka üle Emajõe jää, ehkki ametlikult ei ole seal talvist liiklust ette nähtud.

Jõeäärseid pargiteid linn talvel samuti ei hoolda?

Lähtume kõnniteede puhastamisel eelkõige mõistlikkusest, sest iga töö nõuab raha. Jõeäärsed pargirajad pole linnaliikluse tagamisel esmatähtsad ja ühest kohast teise pääseb ka kõrvalasuvaid teid mööda.

Samamoodi pääseb üle Kroonuaia silla ka mööda ülekäigurada ning pole otsest vajadust silla alt minna.

Pargiteede otstesse panime üles sildid, mis hoiatavad, et talvisel ajal teid ei hooldata. Samas ei keela keegi soovijatel neid teid kasutada.

Risto Mets