Tuleb lund, tuisku, vihma, päikest ja äikest

Ilmal on alati riukad sees, kuid tänavune aasta algas küll täpselt nii, nagu olema peab. Kauaks talverõõme jätkub, kas suvel ujuda saab? Vastuseid aitab leida Tartu lennujaama ilmateenistuse meteoroloog Ilme Tampel.

Räägime esmalt lähitulevikust. Kui kaua tuleb meil veel lumelabidaga vehkides muskleid kasvatada?

Jaanuari märksõna on lumi. Sel sajuselt alanud nädalal on külma parajalt: päeval 8–10 kraadi ning öösel, kui selgineb, võib nagu naksti ära visata kuni 15 kraadi. Teine nädal tuleb külma poolest sama ja lund sajab muudkui juurde.

Jaanuari teise dekaadi lõpus on väike, päeva-paarine jonks, siis on külma ehk ainult viie kraadi jagu.

Aga kuu lõpus läheb jälle külmaks. See on selline täiesti üldine pikaajaline ilmagraafik: jaanuari lõpp ja veebruari algus on külmem, vähemalt 20-kraadine.

Seega on jaanuar täiesti korralik talvekuu, mille märksõna on sel aastal lumi.
Kindlasti sajab ka veebruaris, see on ju tuisukuu. Lund vähemaks võtvaid suuri sulasid praegu eriti ette näha pole.

Nii et täitsa tasub suuski ja kelke osta?

Tasub küll! Lund tuleb juurde. Usun, et enne märtsi lõppu see ära ei sula. Ilmakaart näitab ilusat tõelist talve.

Kuidas suhtute rahva seas levinud arvamusse, et kui on külm suvi, siis tuleb ka külm talv? Suvi oli ju üsna jahe.

See ei ole nii! Ainult mõnikord trehvab nii, aga seaduspärane see pole. Nii, kuidas õhuvoolud liiguvad ja kuidas üldine globaalne tsirkulatsioon käib, niisugune on ilm.

Rahvatarkus ütleb ilma kohta igasuguseid asju. Näiteks, et kui aprillis enne jüripäeva teeb äikest, siis müristab kogu suve. Kas see on nii?

See on nii, kuidas juhtub. Ja näiteks maarjapäeva, 25. märtsi kohta öeldakse, et kui sel päeval õues muna lõhki külmub, siis enne 40 päeva õiget sooja ei tule. Selle ütluse paikapidavust olen küll kogenud. Tavaliselt on meil aprilli lõpus ikka esimene kõva soojalaine, kus saab juba väikeste rõivastega õues olla. Külma maarjapäevaga aastatel on enne 8. maid olnud aga vaid üks-kaks sooja päeva, kuid mitte esimest soojalainet.
Aga ilmal on alati riukaid sees, ta pole korrapärane.

Kui vaatate viiendal korrusel asuva kodu aknast välja, siis mille järgi saate aru, et ilm muutub?

Pilved on taeva aken. Kui suvel ilusa ilmaga hakkavad tulema niitjad pilved, taevas muutub valkjaks, päike paistab nagu läbi udu, siis on  2000–3000 kilomeetri kauguselt tulemas tsüklon. Ehk siis: varsti jõuab kohale soe ja vihm.

Tuule tugevnemine ja udu näitavad samuti ilmamuutust. Näiteks talvine udu on seotud sooja tulekuga. Öeldakse, et kevadine udu ennustab külma ja sügisene udu sooja. Eks see nii on kah.

Juuli lõpus ja augustis tekivad radiatsiooniudud öise jahtumise tõttu, need ilmamuutust ei tähenda.

Lähme eesoleva aasta juurde tagasi. Kui meil on ilus talv, siis optimistina loodan, et tuleb ilus suvi.

Sellega ma ei spekuleeri. Mõni ilmatark võib ju öelda, et ta teab suve ja isegi mitme aasta ilma ette, aga meteoroloog ei saa seda küll väita.

Loodan, et tuleb ilus kevad ja suvi. Aga keegi on kunagi öelnud, et Eestimaa suvi on üheksa kuud ootust ja kolm kuud pettumust, ning nii see kordub pea aastast aastasse.

Missugust kuud puhkamiseks soovitate?

Pikaajalise statistika põhjal on meie laiuskraadil kõige soojem juuli. Olgugi et päikese kõrgseis on meil juunikuus, jõuab soe siia hilinemisega, pärast jaanipäeva.

Ma pole kunagi ilma pikemalt ennustanud, sest see on tänamatu töö. Pikki ilmaprognoose teevad sünoptikud, meteoroloogid sellega ei tegele, sest prognoosimiseks ei piisa ainult ilmavaatlustest. Ilma pikalt ette näha on väga keeruline, sest seda kujundavad nähtused ja ilmaelemendid muutuvad kogu aeg.

Kui pikalt peab ilmaprognoos praegu paika?

Kolm ööpäeva võib täitsa uskuda. Kui telekast vaadata, siis «Aktuaalse kaamera» ja TV3 ilmateade on usaldusväärne. Aga Kanal 2 tekitab küsimuse, et kust nemad selle ilma võtavad? Temperatuurid ütlevad nad hoopis teised, kui meil on tulemas, ei tea, kas nad võtavad Rootsi või Norra prognoosid?

Kas tänavune lumine talv võib lõppeda kevadel üleujutusega?

Emajõe ja ka teiste veekogude veetase on tõesti kõrge. Kui märtsi lõpus, aprilli alguses tuleb äkiline soojalaine ja suur sulamine, võib küll uputus tulla.

Äkki on ka tänavune tõeline talv vaid ilma riugas? Räägitakse ju, et kliima soojeneb, ja ka meil põhjamaises Eestis on suureks kasvanud lapsed, kes ei oska suusatada, sest viimasel ajal pole lumiseid talvi olnud.

Kliima on väga-väga pikk periood. Kliima muutumisest ei saa me rääkida, saame rääkida  ilmastiku muutumisest.

Tõsi, vanasti olid talved karmimad. Lapsena sain tihti koolist ära olla, sest pidasime külmapühi. Kahel pool teed olid lumeredelid, et tee väga täis ei tuiskaks. Aga tuiske oli siis kõvasti ja kui ikka tuiskas, olid teed täiesti läbimatud. Nüüd oleme oma suure tehnikaga käpuli, kui tuleb kümme sentimeetrit lund. Kui laps olin, läks hobune igalt poolt nagu kõbin läbi, autod muidugi mitte.

Viimase paarikümne aasta soojemad talved kliima soojenemist ei tähenda, kuigi muutusi on. Näiteks sügis on nüüd pikem ja soojem ning kevad tükib hilinema. Ilmastik muutub 9 või 11 aasta järel, kord soojemaks, kord külmemaks.

Ühed teadlased väidavad hoopis, et kliima jaheneb. Kliima muutumist näitavad viimase saja aasta sees sündinud muutused.

Järelikult tuleb Eestis villaseid sokke, pakse kampsuneid ja sooje jopesid või kasukaid endiselt aus pidada.

Jah, ei tohi unustada, et elame põhjamaal, 58. laiuskraadil! Siin pole halba ilma, on vale riietus. Ärge värisege, pange end riidesse.