Keskkonnaamet avalikustas Tartu serva Ravila tööstusparki kavandatava olmeprügi ümberlaadimise jaama keskkonnaaruande, millele lubavad tuld anda nii kinnistunaabrid kui linnavalitsus.
Prügijaama riskid said avalikuks
22. detsember 2009, 11:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osaühingu Geobaltica koostatud keskkonnamõjude hindamise aruandest nähtub, et kui püstitada Klaasi 3 kinnistule suur suletava uksega PVC-telk, ei tarvitse naabritel peljata prügihaisu, talumatut müra ning jäätmete laialikandumist, samuti kahjurputukate ja näriliste paljunemist.
Hais heljub lähikonnas
Tartu Ülikooli õhusaaste modelleerimise vanemteadur Marko Kaasik tõdeb aruandes, et standardmeetodit haisusaaste hindamiseks pole. Samas pole Kaasiku kinnitusel ka andmeid, et ümberlaadimise või sortimise käigus lenduv hais ulatuks mõnekümnest meetrist kaugemale.
Prügist eralduv nõrgvesi tuleks Geobaltica hinnangu järgi suunata kogumiskaevu ning vedada sealt edasi Torma prügila puhastisse.
3,5 hektari suurune Klaasi 3 kinnistu, mida Ragn-Sells kasutab praegu prügikonteinerite ja -autode hoidmiseks ning ehitus- ja lammutusjäätmete ümberlaadimiseks, jääb Eesti Maaülikooli endisest peahoonest vähem kui 200 meetri kaugusele.
Maaülikooli rektor Mait Klaassen leidis, et Ragn-Sells peaks jääma Klaasi tänavas algselt naabritega kooskõlastatud tegevuse, kuivade jäätmete käitlemise juurde.
«Kui meie veame korra nädalas või korra kuus Märja laudast sõnnikut, on nurin suur,» rääkis Klaassen. «Aga selline asi pannakse nina alla lõhnama päevast päeva.»
Otse kavandatava ümberlaadimisjaama vastas, teispool Klaasi tänavat on metallkonstruktsioone projekteeriva ja ehitava Artium ITC kinnistu. Firma juhataja Aldur Kruusa kinnitas, et ilma lahinguta ta oma töötajaid haisutada ei lase.
Lisaks lehale näeb Kruusa ohtu ohtlike jäätmete ladestamises, sest paratamatult tuleb neid segajäätmete hulgast lagedale prügi mahakallamisel.
Tartu abilinnapea Margus Hanson märkis, et linnal on õigus määrata, kus olmeprügi ümberlaadimine käib. Tänavu suvel sai selleks Aardlapalu suletud prügila juures konkursi alusel loa Veolia Keskkonnateenused. Hansoni sõnul on Veolial õigus oma äri tehes eeldada, et Aardlapalust käib läbi kogu Tartu olmeprügi.
«Meie seisukoht on täna küll see, et segaolmejäätmete käitlemist Klaasi tänavasse tulla ei tohiks,» lausus Hanson.
Ragn-Sells kohut ei taha
Ragn-Sellsi arendusjuht Jüri Hion ütles, et firma ei kavatse laadimisjaama plaanist ilma võitluseta taganeda. Päevas ligi 80 tonni jäätmeid vastu võttev, prügi pressiv ja selle edasi Torma prügilasse saatev jaam oleks tema sõnul mõistlik nii majanduslikult kui keskkonnakaitseliselt.
«Tahaks väga loota, et saame Tartu linnaga kokkuleppele ilma kohtuta,» märkis Jüri Hion.