Eeloleval nädalal tähistab eesti üks vanimaid tudengiorganisatsioone korp! Sakala oma sajandat juubelit. Sel puhul koguneb Tartusse arvukalt pidulisi, saamaks osa juubeliüritustest.
Korporatsioon Sakala jõuab suure juubelini
10. november 2009, 10:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korporatsiooni teatel saavad juubelipidustused alguse Sakala ajaloolise konvendihoone taastamistööde lõpetamisega ning juubelinäitusega. Sündmused kulmineeruvad piduliku aktusega, president Ilvese, ülikooli rektori ja teiste kõrgete aukandjate osavõtul eeloleval laupäeval Tartu Ülikooli aulas.
Korp! Sakala asutati 14. Novembril 1909. aastal Tartus, vastukaaluks võõrastele kultuurimõjudele ajal, mil Eesti kultuur oli kujunemisjärgus ja haritlaskond oli
enamuses saksa- või venekeelne.
Üliõpilaskoproratsiooni tegevuse eesmärgiks oli ja on tugevdada akadeemilist ühtekuuluvustunnet, harida ning toetada oma liikmeid, aidata kaasa Eesti omariikluse arendamisele ja kindlustamisele.
Sakala konvendihoone projekteeris Estonia ja endise Vanemuise teatri planeerinud soome rahvusarhitekt Armas Lindgren. Projekt valmis koostöös Wivi Lönniga 1910. aastal.
Sellel nädalal avatavas konvendihoones on muuhulgas taastatud omaaegsed juugendbordüürid. Korporatsiooni tegevusest ehedaima ülevaate andev juubelinäitus on Tartu Ülikooli raamatukogus üleval 30. Novembrini.
Sakala vilistlaskogu esimehe Tarvi Olbrei sõnul on Sakalal üle 500 liikme, neist 300 Eestis. Ülejäänud liikmed elavad ja tegutsevad Austraalias, USA’s, Kanadas, Rootsis, Soomes, Inglismaal ja Saksamaal. Juubelile on Olbrei sõnul lubanud tulla üle 300 osaleja.
Korporatsiooni põhimõteteks on läbi aegade olnud rahvuslus, rahvameelsus, kehakarastus ja tervishoid, eneseharimine ning lipukiri «Üks kõigi eest, kõik ühe eest».
1918-1920 osales Sakala in corpore Vabadussõjas.Sakala liikmete hulgas on olnud palju riigimehi ja kultuuritegelasi, kindral Laidonerist luuletaja Henrik Visnapuuni.