Ka linn on kodu
Kui erinevatest uuringutest tuleb üldjuhul välja, et tartlane on eluga rahul, siis vestlustest selgub sedagi, mis muret teeb.
Tõsi see on, et autostumine on kaasa toonud parkimiskorralduse ajast maha jäämise. Annelinn ja teised kortermajadega linnaosad planeeriti ajal, mil teedel vurasid üksikud sõidukid, praegu on aga elukeskkonnale teised ootused. Peredes on mitu autot, tihti aga juhtub, et hiljem koju jõudnud kortermaja asukaile parkimiskohta enam ei jätku.
Korteriühistud maadlevad, igaüks omaette, selle probleemiga juba aastaid, kuid lahendus tuleks leida ühiselt ühtse teemaplaneeringu kaudu.
Tuleb mõelda uuesti läbi parklate, rohealade, mänguväljakute ja muude oluliste objektide paigutus.
See tähendab, et linn peab võtma initsiatiivi enda peale, alustama läbirääkimisi korteriühistutega, kaardistama inimeste liikumistrajektoorid, aga ka ootused.
See võib küll võtta aega mitu aastat, kuid tulemus on pingutust väärt. Praegused lahendused viivad raha korteriühistute rahakotist, aga on siiski lühiajalised.
Järgmise nelja aasta jooksul võiks linnavalitsus pöörata rohkem tähelepanu elurajoonidele väljaspool kesklinna. Praegu on Tartu linnaosadest kõige rohkem mänguväljakuid Annelinnas. 2008. aastal avati suur 3000-ruutmeetrine park ja mänguväljak Sõbra tänavas, selle aasta suve hakul Veeriku pargis. Mõlemad on muutunud populaarseks mängimis- ja kohtumispaigaks nii väikelastele kui ka noortele.
Paraku pole korralikku mänguväljakut veel mitmes linnajaos, sealhulgas Ropkas.
Kes on käinud Taanis, see mõistab, et meil on puhkealade korraldamisel veel arenguruumi.
Sealsed mänguväljakud ja pargid on kõik varustatud tualettidega, mänguväljakute kavandamisel on rõhku pandud eri vanuserühmade tsoneerimisele ning tähelepanu pööratud ka last saatva täiskasvanu mugavusele ning tema aja sisustamisele. Samuti on tagatud ligipääs ratastoolis liikuvatele inimestele.
Uute haljasalade kavandamisel võiks ka Eestis kasutada päikese-, vee- ja tuuleenergiat ning taaskasutatavaid materjale, kujundamaks nüüdisaegset urbanistlikku keskkonda. Miks ei võiks esimest ökoparki just Tartusse rajada?
Karel Rüütli,
Rahvaliidu esimees, Tartu volikogu kandidaat
