Võru tänaval klaasitöökoja juures auto parkinud mees sai trahvi, kuigi tema meelest oli kõik tehtud parimal viisil, auto ei takistanud teisi sõidukeid ja ka jalakäijatele jäi ruumi piisavalt.
Head kavatsused tõid juhile parkimistrahvi
14. august 2009, 09:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aare Tomson oli 420-kroonise trahvi pärast püsti kuri ja leidis, et linn utsitab olulisel magistraaltänaval sõidurida kinni parkima, tema jättis auto siiski seisma nii, et see teisi liiklejaid ei takistanud. Parkis kõnnitee ja haljasala piirile töökoja ette.
«Rääkisin ka abilinnapea Margus Hansoniga, kes ütles, et seaduse järgi ei oleks linna väärteomenetlejad saanud teisiti toimida,» pahandas Tomson.
Kõnniteel selged reeglid
Pahane sohver tõdes, et linna reeglite järgi – mis tulenevad küll liikluseeskirjast – pidanuks auto seisma sõiduteel paralleelselt äärekiviga. Tõepoolest, sel Võru tänava lõigul ei ole parkimist keelavat liiklusmärki.
Tartu menetlusteenistuse juhataja Marek Ranne selgitas, et trahvi ei toonud mehele miski muu, kui parempoolsete ratastega haljasalale parkimine. Vasakud rattad olid kõnniteel.
«Kõnniteel parkimise puhul oleks seal ehk mööndusigi tehtud,» sõnas Ranne. «Kuigi eeskiri ei lubagi kõnniteele parkida muul juhul, kui liikluskorraldusvahend seda lubab.»
Sage trahvipõhjus
Peatuda võib kõnniteel ainul inimeste peale või maha minekuks või kauba peale või maha laadimiseks, kui jalakäijatele jääb vabaks veel vähemalt 1,5 meetri jagu kõnniteed. Seejuures tähendab see laadimine ainult vahetult laadimist, mitte kauba majja või majast välja kandmist, täpsustas Ranne.
Ka näiteks kioskist ajalehe ostmiseks kõnniteel peatumine ei lähe selle laadimise klausli alla, on oma lahendis otsustanud riigikohus.
Ranne nimetas, et parkimistrahvi saamise üks sagedasimaid põhjusi ongi haljasalale parkimine. Vaieldav muidugi on, kas igal pool ilma äärekivita tänaval ühe rattapaariga rohule jõudnud autojuht on tingimata eksinud, sest omaniku loal võib auto seista ka murul. Näiteks eramute juures.