Misso kool ujub vastuvoolu

Mulluse 29 asemel on nüüd Misso põhikoolis 43 õpilast. Samas maalilise järvevaatega majas asuvas lasteaias käib tänavu aga 17 last – eelmisel aastal vaid seitse.

Suur õnn, vähe raha

Postimees käis Missos reedel, kui lapsed kihutasid ratastega küla vahel ja võtsid vabaduselt viimast. Suur osa neist kolis koos vanematega maale sel suvel, mõni saabus alles läinud nädalal. Misso ano­maalia põhjus on valla ärksamate tegelaste algatatud projekt Tule Maale, millega pakuti lastega peredele vallas nii elu- kui ka töökohta.

Veel eelmisel aastal oli kooliperel põhjust peljata, et viie aasta eest valminud maja pannakse laste vähesuse tõttu varsti kinni, nüüd aga seisab kooli direktor Kaider Vardja sootuks teistsuguste murede ees. Kuna pearaha tänavuseks aastaks määrati eelmise aasta oktoobri seisuga, peab nüüd nuputama, kust leida raha uute laste õpikutele ja koolitoidule. «Praegu peame olemasolevate vahenditega hakkama saama,» rääkis Vardja. «Käisin Tallinnast õpikuid juurde toomas. Kui päris aus olla, siis jäime kirjastustele võlgu. Aga oleme väga rõõmsad, et lapsi nii palju juurde tuli,» ütles ta.

Misso koolimaja on ehitatud 80 õpilasele, ent söögitoas jääb ruumi kogu seltskonnale väheks ja Vardja sõnul tuleb tõenäoliselt hakata sööma kahes vahetuses. Mida väiksemad õpilased, seda suurem on uusasunike laste osatähtsus – esimese klassi kolmest õpilasest on neid kaks, teise klassi viiest kolm, järgnevates klassides on uute osatähtsus väiksem.

Misso kool on erand, mis pigem eirab maakoolide tühjenemise karmi tõsiasja. Päris kindlasti pole sama mudelit võimalik korrata kõigis Eesti valdades – siin sai määravaks esimese tegija eelis. Misso vallavanema Urmas Peegli sõnul ei pruugi kõik uustulnukad valda pidama jääda. Direktor Vardja kinnitusel on Missos saavutatu suure meeskonnatöö vili.

Projekti Tule Maale juhist, viie lapse emast Katerina Puusepast tulvab entusiasmi. «Mida mina uuelt koolilt ootan? See on nii väike kool, et sisuliselt saab individuaal­õpet,» rääkis ta. «Linnas peaks säärase luksuse eest palju raha maksma!» Koolibuss võtab lapsed kodu juurest peale ja viib mööda Misso kohati Ameerika mägesid meenutavaid teid koolimaja ette.

Entusiasmi jagub

Katerina Puusepp tuli Misso valda Tallinnast, viiest lapsest neli läheb täna kooliaktusele, üks aga lasteaeda. Puusepa lapsed käisid Tallinnas Sikupilli keskkoolis. «Olin lapsepõlves väga palju Võrumaal – tean väga hästi seda, mis siin talvel toimub,» rääkis Puusepp.

Aga kuidas on Missos lood huvihariduse võimalustega? «Siin on palju koolivälist tegevust,» väitis Puusepp. «Jalgpall, karate ja käelised tegevused, näiteks võimalus töötada saviga.» Võiks ju arvata, et Puusepa lapsed olid Eesti kagunurka kolimise vastu – sõbrad jäid Tallinna maha –, aga ema väitel tuli maalekolimise algatus just neilt. «Lapsed ütlesid, et läheme maale,» räägib ta.

8-aastane Angelica Valdmaa kolis Tsiistre külla alles augustis Raplast, kui tema emale-isale hakkas Missos üks maja meeldima. Angelica eelmises klassis Raplas oli 23 last, nüüd on neid vaid viis. Igal juhul oli tüdruk reedel uue kooli esimest päeva oodates õige põnevil. «Ma käisin juba kooli vaatamas! See ei olnudki väga väike.» Raplas elas Angelica korteris, nüüd remondivad vanemad maja ja Angelica saab peagi teisele korrusele oma toa. «Meil on juba kass, ühe kassipoja saame veel.»

Angelica käis seekord vanematega koolitarbeid ostmas Võrus. «Ostsime päeviku, vihikud, harilikke, kustukumme, joonlaudu ja muid asju,» rääkis ta. Ranits on eelmisest aastast – see on veel hea küll. Angelica ei ole uurinud, kaugele jääb uuest Tsiistre kodust Misso koolimaja, aga kaart näitab kauguseks alla üheksa kilomeetri. Niisiis tuleb loota koolibussidele – pealekauba on kohalikud vägagi äkilised kruusateed jalgrattasõiduks lapsele ohtlikud.

Eesti väikseimad koolid

õpilaste arv 2012

•    Lahu algkool    9

•    Lavassaare lasteaed-algkool    9

•    Saduküla lasteaed-algkool*    7

•    Ruhnu põhikool    6

•    Massiaru algkool**    3

*) Tänaseks suletud.

**) Ei tegutse, kuid on juriidiliselt olemas.