Saagist aitas vabaneda meeleheitlik samm. Hea saak ja suurte kaubanduskettide leige huvi kodumaise köögivilja vastu pani Põlvamaa tomatikasvatajat, Intsu talu peremeest Voldemar Kamenikku tegema midagi erakordset. Ta jagas suure osa saagist laiali täiesti tasuta.
Esmaspäeval viis ta Tallinna toidupanka neli tonni suurt lihatomatit, kolmapäeval jagas ta Tartu turul kundedele enam kui kolm tonni punaseid vilju. Kaup jäi kätte ja komposti visata ka ei raatsinud, ütles Kamenik. «Vähemalt sai inimestele rõõmu teha.»
Kuuldus tasuta kaubast levis kulutulena ning peagi kihas Intsu talu leti esine Tartu turuhoones rahvast. Mitmel korral sõitis Kamenik tagasi umbes 60 kilomeetri kaugusel asuvasse tallu Kõlleste vallas, et laadida peale uus tomatikoorem ning sõidutada viljad linna.
Hind mõjutab ostjat
Kundede rõõm peremeest siiski rõõmsamaks ei tee, sest tootmises tuleb tõenäoliselt teha muudatusi. «Ilmselt on tegemist ületootmisega,» arutles Kamenik.
Praegu kuulub talle umbes neli protsenti Eesti tomatiturust ning ka oma tootmisvõimsusi on Kamenik sättinud selle järgi. Kasvuhooned laiuvad hektarisuurusel maa-alal. Ühelt ruutmeetrilt korjab talu keskmiselt 47 kilogrammi tomateid aastas. See teeb aastaseks kogutoodanguks 470 tonni.
Inimesed peavad kodumaisest köögiviljast vägagi lugu, kuid toidu teekond taluniku hoovilt linlase toidulauale võib olla täis kive ja kände. Kaup liigub osalt otse, osalt vahendajate kaudu ja hind on vaat et peamine argument.
Viimasel ajal paistab talle aga, et kaup enam nii hästi ei lähe. Põhjuseks on kindlasti seegi, et paljud inimesed kasvatavad aedvilja ise ning praegu on tomatite kõrgaeg. Hoopis suuremaks mõjuriks peab Kamenik aga imeodavat välismaist tomatit, mis talub hästi transporti.
«Kliendid küll kurdavad, et sisse toodud tomat on kivikõva ja ei maitse kuidagi, aga ostavad ikka,» nentis ta.
Samuti on tema arvates kaupmehele mugav, kui tomat on nii kõva, et seda võib lausa loopida, ilma et midagi juhtuks. Tema kasvatatav lihatomati sort on aga õrnem. Seda asjaolu tuleb arvestada nii vedamisel kui säilitamisel ja viljad ei säili ka väga kaua.
Kamenik lisas, et suuremad kaubandusketid suruvad hinda muudkui allapoole ja lõpuks loobuvad tellimisest sootuks. Viimati müüs ettevõte tema sõnul suurt lihatomatit Selveri ketile hinnaga 40 senti kilo. «Annad odavalt ära, aga ikka ei võeta,» imestas ta.
Selveri avalike suhete juht Annika Vilu kinnitas, et Intsu talu tomatid on neil praegu müügil kõigis neljakümnes kaupluses.
«Suvisel ajal ostavad inimesed eestimaist tomatit hästi, sest hind on soodne.» Talvisel ja kevadisel ajal, mil müügihind on üle nelja euro, ei saa paljud seda endale lubada, nentis ta. «Välismaine on lihtsalt nii palju odavam.»
Tooraine välismaalt
Talu on pakkunud oma toodangut ka suurematele konservitehastele, kuid nemadki pole kodumaisest tomatist huvitatud, kinnitas Kamenik. «Küsisin, et millest te ketšupit teete. Seepeale vastati, et ei kommenteeri.»
Ketšup valmib tomatipastast, mida impordime Türgist ja Hispaaniast, rääkis ASi Salvest juhatuse liige Priit Karp. Tema sõnul kasutab firma mõnede suppide sees vähesel määral ka tomatit, kuid seegi saabub soodsama hinna tõttu välismaalt. «Meil ei ole lihtsalt sellist toodet, kus kodumaist tomatit kasutada,» tunnistas Karp.
Põltsamaa Felixi turundusjuht Marek Viilol sõnas omakorda, et suurtel tootjatel on tarneahelad täpselt paigas ning aedviljakasvatajatega tehtud pikaajalised lepingud.
Mahud on suured ning ootamatult pakutavate kogustega ei ole ettevõttel midagi teha, sõnas ta.
Viiloli sõnul kasutab Felix igal võimalusel kodumaist aedvilja. Kurke, kõrvitsaid, kapsaid ja teisi köögivilju kasvatavad kauaaegsed koostööpartnerid kindlate sortide seemnest ning paika pandud viisil. «Tunneme oma tarnijaid nägupidi,» ütles ta.
Kuidas kodumaist aedvilja ostjaile paremini pakkuda, on mõtlemiskoht, lisas Viilol. «Koostööd annaks alati parandada.»