Eesti lapsed kaasatakse üleeuroopalisse internetikasutuse uuringusse

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Internetikohvik
Internetikohvik Foto: AFP Photo / Scanpix

Kokku 1000 last ja lapsevanemat üle Eesti satuvad Tartu Ülikooli teadlaste huviorbiiti, sest luubi alla võetakse laste internetikasutus. Juulis käivitub rahvusvahelise uurimisvõrgustiku EU Kids Online jätkuprojekt, mis keskendub Euroopa laste ja lapsevanemate internetikasutuse ning online-riskide ja –turvalisuse küsimustele.


Eestit esindab projektis TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. Uuringu eestipoolse koordinaatori, meediauuringute dotsendi Veronika Kalmuse kinnitusel viivad teadlased kaks aastat vältava projekti jooksul läbi esindusliku valimiga originaaluurimuse, milles küsitletakse 9-16aastaseid lapsi ja nende vanemaid kuni 25 Euroopa riigis. Igas riigis kogutakse andmeid 1000 lapselt ja lapsevanemalt.



Uurimistöö eestvedaja on London School of Economics’i professor Sonia Livingstone selgituse kohaselt pakub uurimus esmakordset võimalust küsida nii paljudelt Euroopa lastelt, milliseid võimalusi ja riske nad internetis näevad. Samal ajal küsitakse nende vanematelt, kui suure ohuna oma laste jaoks nad online-riske tajuvad ja mida nad nende vähendamiseks ette võtavad.



Tuleva aasta suvel avaldab uurimisvõrgustik rahvusvaheliselt võrreldavad tulemused, tuues iga riigi osas esile peamised online-riskid ning ohtudele vastuvõtlikumad sotsiaal-demograafilised rühmad.



Hiljuti lõppenud projekti esimeses etapis leidsid teadlased ligemale 400 varem läbi viidud uurimuse tulemuste kõrvutamisel, et kõige levinum riskikäitumine on isiklike andmete avaldamine internetis. Madalamatest sotsiaalsetest kihtidest pärit lapsed on ka internetis kergemini haavatavad.



«Euroopa riikide võrdluses esineb laste internetikasutuse ja riskitaseme vahel tugev seos,» märkis Kalmus. Tema sõnul kuuluvad Põhja-Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, kategooriasse «kõrge kasutus, kõrge risk», Lõuna-Euroopa maad kalduvad olema «madala kasutuse ja madala riskitasemega» ning Ida-Euroopa riigid moodustavad rühma «uus kasutus, uued riskid».



Kalmuse hinnangul sarnanevad Eesti lapsed interneti kasutuspraktikate poolest eakaaslastele Põhjamaades, samal ajal kui Eesti lapsevanemate hoiakud ja tegevused laste internetikasutuse suunamisel on võrreldavad eeskätt Ida-Euroopa riikidega.



Esimese projekti lõpparuanne sisaldab ka poliitikasoovitusi online-riskide vähendamiseks. Uurimisvõrgustik peab vajalikuks selgemat seadusandlust, online- teenuste pakkujate tugevamat eneseregulatsiooni ning laste ja lapsevanemate teadlikkuse tõstmist.



Enim tähelepanu vajavad nooremad ning vähemkindlustatud peredest pärit lapsed.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles