Emajõgi ja Anne kanal on Tartus nagu Venemaa ja USA, mis laiutavad maailmakaardil ja tõmbavad endale tihti tähelepanu. Ometi käib elu ka väikestes riikides, samuti Emajõe Ateena tiikides, ojades ja nende kaldail.
Linna tiikides ja ojades pulbitseb elu
24. juuli 2013, 14:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Postimehe reporter ja fotograaf tegid ühel juulipäeval ringsõidu, et vaadelda linna väikesi veekogusid. Sõit, mille aegu kummardasime ühtekokku kümmet tiiki ja oja, et võtta igaühest veeproov, vältas kaks ja pool tundi.
26-kilomeetrisel autosõidul jäid objektiivi, nina ja silma ette üks järv, kaks oja ja seitse tiiki. Olnuks aega rohkem ja soov saada täpne tulemus, tulnuks käia ka Ihastes, kus on umbes 15 suuremat, kaardile kantud veesilma. Samuti jäi käimata Annelinnas ja Veerikul.
Kolm peamist järeldust
Kuid ka ilma nendeta lubab nähtud ja nuusutatud materjal teha kolm peamist järeldust: väikseid veekogusid on Tartus üllatavalt palju, nende eest on üsna hästi hoolitsetud ja need lausa kubisevad elust.
Siinkohal ei ole elu all mõeldud mitte niivõrd inimeste, vaid muude eluvormide tegevust. Viimastest andsid märku näiteks lemmeldega tihedasti kaetud Tähtvere oja paisutused ja Pauluse tiik.
Lemled katsid vaibana ka Supilinna tiiki, kus vohas muidki veetaimi, nii et tekkis kaht-lus – kas kuulus haruldane järvekonn ikka mahub ujuma. Tiikide kaldad olid enamasti niidetud.
Prügi poolest hakkas silma Jaamamõisa oja – vana nimega Juudaoja – see osa, kust kollektor ta endasse neelab.
Tiikidest ja ojadest võetud veeproovidest oli mõni mikro-skoopilistest olenditest värviline ja lõhnas muda järele. Vaid mõni veeproov oli selline, et kui oleks janusurm silme ees, siis võiks neelata küll. Näiteks Jaamamõisa oja ja Raadi järv.
«Ei soovita juua,» ütles Raadi elanik Laine Laos, kes parajasti koos tütrega sealsamas suples. «Koerad käivad ujumas, sellepärast ei soovita. Muidu on vesi puhas, siin elavad rohekonnad. Ja kalu on samuti palju – päris prisked poisid juhtuvad vastu ujuma.»
Raadi järves elab ka vähk. Raadilanna on näinud kalameest, kellel oli käes pang püütud sõralistega.
Väärtuslikud veesilmad
Kas linna veekogudel on peale praktilise (ujumine, veevõtmine) väärtuse muidki ülesandeid?
Doktorikraadiga geograaf Taavi Pae nimetas kõigepealt märksõna mitmekesisus.
Nii on võimalus lahedalt ära elada looma- ja taimeriigi sellistel liikidel, kellele sobivad hästi tiigid ja ojad.
«Inimesele üldiselt meeldib, kui kuskil on mingi veesilm,» lisas ta. «Need pakuvad vaheldust ja neid võiks alati rohkem olla.»