Direktorid jahivad tiitlit laulu ja spordiga - Undel Kokk

Lapsena tahtsin saada autojuhiks või traktoristiks. Olen maalt pärit ja tahtsin saada  nende meeste sarnaseks, kes masinaid juhtisid. Koolijuhi tööst ei osanud ma siis veel unistadagi.

32 aastat on pikk aeg. Mis nende aastate jooksul on olnud need hetked, mis on eriti meelde jäänud?
                           
32 aastat on tõepoolest pikk aeg ja eks selle jooksul ole juhtunud nii mõndagi. Riigikordki on vahetunud. 1980. aastast muutsime muusikaõpetuse sisu oluliselt.

Koolist  kujunes praegune Karlova gümnaasium, kus gümnaasium ja koorimuusika süvaõpetus on niivõrd läbi põimunud – sellise muusikaõppega teist kooli Eestis ei ole.

Miks selline õpe vajalik on?

Mida suurem on püramiidi alus, seda kõrgemale võib tipp tõusta. Meil on sama mõte luua suur baas õpilastest, kes oleksid hiljem muusikas võimelised ka kõrgemale tõusma kui tavaliselt lapsed selles eas jõuavad.

Meie lõpetajad on haridusteed jätkanud Helsingis, Viinis, Haagis, Stockholmis jm. Paljud laulavad muusikateatrites ja kutselistes koorides. Ka Noorkuu lauljad on meie poisid.

Milline näeb välja tänapäeva kool võrreldes selle ajaga, kui teie koolis käisite?

Ega need koolid hästi võrreldavad ei ole. Väikese õpilaste arvuga maa-algkool, kus mina käisin 50 aastat tagasi, ja suur tänapäevane linnagümnaasium on kaks erinevat asja. Siis oli suureks kergenduseks see, kui koolis sai teed keeta. Suhkur ja võileib pidi endal kaasas olema. Praegu on hoopis teised võimalused. Üleminek elektroonika- ja infoajastusse teeb selge vahe sisse.

Mis teie arvates oleks hea lahendusvariant õpetajate palgapoliitikas?

Väga oluline ja aktuaalne küsimus. Õpetaja palk tuleks siduda keskmise palgaga ja see ei tohiks olla keskmisest väiksem, vaid suurem. Praegu riik seda kahjuks ei suuda.
Loodan, et meie majanduselu pöördub taas tõusule ja et siis leitakse uued võimalused õpetajate palkade viimiseks normaalsele tasemele. Kui seotakse õpetajate palk keskmise palgaga, kaob vajadus võidelda palgakasvu eest ja õpetajad tunneksid ennast turvalisemalt.

Aga pearaha järgi finantseerimine, kas see on mõistlik või näeksite teie ka mingit muud võimalust?

Mulle tundub, et see on igal juhul mõistlikum variant kui vanasti olnud klassikomplektide pealt finantseerimine. Võibolla on olemas veel mõistlikumaid variante, aga praegu töötab see küll.

Mis te arvate gümnaasiumi ja põhikooli eraldamisest?

Kus see võimalik ja mõistlik on, seal tuleks seda teha. Pole õige kampaania korras kogu töötav süsteem segamini pöörata. Pealegi ei tea praegu vist mitte keegi, mis see kõik maksma läheb.

Olukorras, kus võitleme ja pingutame ellujäämise eest, oleks vastutustundetu lisakulutusi kanda võtta. Muutusi ja kulutusi tasuks teha siis, kui on näha, et asi sellest paraneks.
Üleminek võiks olla sujuv. Kas või seepärast, et meie koolimajad on praegu ehitatud ühendatud koolile. Muusikaõpetusega tuleks alustada maast-madalast. Samamoodi on võõrkeelte õpetamise ja spordi ning muude kunstialadega.

Mis on need asjad, mis vajaksid praegu Karlova gümnaasiumis muutmist?

Muutmist vajaksid eelkõige kooli sportimisvõimalused. Meie staadion on ilmselt linnas üks halvimaid. Sel aastal valmis renoveerimisprojekt kooli staadioni korrastamiseks.

Loomulikult tuleks koolimaja ka väljastpoolt korda teha. Selleks on samuti projekt valmis. Rekonstrueerida tuleks ka kooli väike võimlemissaal, mis praegu ei vasta ühelegi mõistlikule ehituskriteeriumile. Praegu tundub, et poliitikud on linna eelarvet kokku seades Karlova gümnaasiumist selles osas mööda vaadanud.

Te pistate rinda 13 haridusjuhiga, mis on need tugevused, miks teie peaksite selle tiitli saama?

Sellele küsimusele on väga raske vastata, sest ma ei tea, kes on teised kandidaadid ja mida nad on teinud. Usun, et mu kogemus koolijuhina on üsna suur. (Pärast lühikest mõttepausi:) Ma olen vist ainus gümnaasiumi direktor, kes on ka kontsertkoori dirigent.